Galerii kõrval asub Tigukass, mis on May ja Ursula Aavasalu oma. Umbes tund aega tagasi marssisid sinna sisse kamp noormehi, kes arvatavasti pidasid poissmeeste õhtut. Peigmees meisterdab praegu siin oma naist. Päris naljakaid kommentaare saab siin kuulda :D Nalja kui palju.
Ps! Peig ja ta sõbrad on väga kenad ja lihastes. Nukutöötoas on praegu päris raske lastele keskenduda :D

Perfect hairstyle (a)

Võileib sahtlisse peitu? Pole probleemi.
Salatikarp peitu? Ka see ei tule probleemiks :D

Kallid lugejad, veel üks küsimus teile, õigemini kaks:

Kas pruun või punane?
Kas lühike või pikk?

Nimelt tahan ma oma soengut muuta, aga ma ei ole veel päris otsustanud. Eks näis, mis järgmine nädal endaga kaasa toob

Ootan teie arvamusi :)

Kõigepealt tahaksin tänada oma kallist kursaõde Helinit, kes on alati ülipositiivne oma kommentaaridega ning tänu kellele ma tunnen, et ma pean oma elus rohkem riske võtma. Ja ei saa ka tänamata jätta Jaanikat ja oma nimekaimu Merlinit, kes samuti oma heade soovide ja mõtetega tegid mu tuju veidike paremaks.
Olen peaaegu 2 nädalat järjest tööd rabanud. Homme ehk siis täna ja ülehomme ehk siis homme veel ning juba siis saangi lõunasse. Ma ei jõua enam seda ära oodata. Esimese asjana kui ma bussist maha astun lähen lillepoest läbi ja ostan emale pisikese roosi, sest ma ta sai tagasi noortekeskuse juhatajaks, kuigi oli oht, et ta jääb oma tööst ilma. AGA Tõrva noored on lihtsalt ülilahedad ja übermegasuper toredad ning toetavad, et ema valiti tagasi noortekeskuse juhatajaks. Ma võin siinkohal öelda, et ma olen uhke, et mul selline ema on. Kui ta mulle täna helistas ja ütles, et ma võin nüüd rahulikult hingata ja talle õnne soovida, siis ma hakkasin lihtsalt nutma nagu pisike laps. Hea oli, et sel hetkel mitte ühtki klienti galeriis polnud :D Aga igatahes, palju õnne Merike :)

Olge sama mõnusad ja nautige neid vägaväga palavaid päiksepaistelisi päevi, mis meile veel jäänud on :)

Astusin 18.20 metsa tn korterist välja, et oma üksikut teekonda läbida. Mõtlesin, et lähen jalutan üksi veidike, loner nagu ma olen. Sihtkohaks võtsin promenaadil olevad pingid, kus on mõnus istuda ja oma mõtteid mõlgutada. Tee peale jäi Metsa pood, kust ma ka läbi käisin. Ostsin jäätist. Jäätise isu on mul juba pikemat aega olnud, kuid ma pole kunagi viitsinud poodi selle järele minna. A ei, valetasin, eile käisin. Ma pidin pettuma. Jäätised on nii väikeseks jäänud :(
Igatahes, peale jäätise ostmist seadsin oma sammud promenaadi poole. Kõndisin ja kõndisin. Lõpuks jõudsin ka kohale. Kui juba vee äärde jõudsin vaatasin natuke ringi, et endale vaikne koht leida, kus omi mõtteid mõlgutada. Otsustasin siis minna päikesekella juurde istuma. Tol hetkel polnud palju rahvast ka liikumas ning see tundus mõistlik koht, kuid ma pidin selles pettuma peale seda kui ma seal pool tundi istusin. Järsku hakkas selline rahvamass ringi liikuma ja seda kella vaatamas käima, et ma pidin endale uue koha leidma.
Promenaadil istusin 2 tundi. Igasuguseid mõtteid tuli pähe. Eelkõige kõige suurem koduigatsus maailmas. Ma ei saa aru, mis toimub. Pole kunagi niimodi koju tahtnud kui tol hetkel. Eks mulle tegelikult ei meeldi üldse üksi olla. Olen juba sellega harjunud, et mu ümber on tuttavad, eelkõige Ketu, kellega jagan korterit.
Aga nende mõtete juurde tagasi. Miks ma olen arg, et inimesele tunnistada, et ta pakub mulle huvi. Võib olla ma kardan vastureaktsiooni või siis seda, et meie sõprussuhted katkevad? Aga eks aeg teeb oma töö. Ma loodan.
Üks poiss, kes istus minust pink eemal, oli oma tüdrukuga ning nad arutasid midagi omavahel. Ma kogemata kuulsin, kuidas poiss ütles: "Üksik elu on igav." Oleksin tahtnud talle öelda, et ma totaalselt nõustun temaga :P
Oh, kuidas oleks sel hetkel kellegagi seal päikese käes istuda ning kasvõi niisama juttu ajada või siis istuda vaikuses. See oleks mõnus olnud. Aga ei, ma olin seal üksinda.
Võtsin ka kaamera kaasa, et äkki saan mingeid ilusaid pilte, kuid asjatult. Võib olla kui ma oleksin läinud Africa randa, siis oleksin mõnest pisipõnnist mõnusa pildi saanud, aga ma ei riskinud sellega, et mind oleks sealt minema pekstud. Inspiratsiooni pole ka enam piltide tegemisel. Niisama ka pole mõtet klõpsutada. Peab vist kaamera natukeseks karpi puhkama panema.
Koju tulles käisin jällegi poest läbi. Ostsin jäätist ja 4 banaani corny´t (totally addicted, again).

Nüüd siis istun kodus diivanil ja mõtlen sellest, kuidas juba 6 päeva pärast olen lõunas. Nädal on juba ära planeeritud ka. Pisike laager Otepääl sõbranje Sandraga. Pisike stiilimuutus. Taaskohtumine endiste klassikaaslastega. Kevin tuleb võib olla "koju", oleks tore. Ja siis nädal aega Haapsalus ja siis lähen Kevinit ja ta semusid kuulama Valka 7ndal augustil. Ma juba pm lubasin talle ning tavaliselt ma oma lubadusi pean ka. Eelmised 2 aastat olen ma koguaeg tööl olnud sel ajal. Seekord ma siiski pean minema. Lihtsalt pean.

Pool suve on juba läbi ja ma pole üldse päikest näinud ka. Peab end kokku võtma.
Aga mis ma ikka oma muresid siin teile kurdan. Olge mõnusad ja võtke suvest mis võtta annab, sest varsti hakkab kool :) Can´t wait. Nooooot :D

Bye :)

Good old times.

Kell on 1:20. Panin kõik msni aknad kinni ja siis kirjutas vend:

"Miku. ! pole telefoni ! says:
Kuidas me võime loota, et lapsed kuuletuvad oma vanematele, kui Tarzan elab poolalasti, Tuhkatriinu tuleb koju pärast südaööd, Pinocchio valetab kogu aeg, Aladdin on varaste kuningas, Batman sõidab 320 km / h, Okasroosike on laisk ja Lumivalgeke elab 7 mehega koos? Ära imesta kui teie laps käitub halvasti, ta õpib selle Muinajuturaamatust!"


und.

MA TAHAN JÄÄTIST !

Dear someboby. Help me. Please.

Üks inimene, kellega ma pole juba päris pikka aega suhelnud (kuigi ma tunnen vahel puudust), saatis selle laulu mulle. Tahaks talle midagi öelda, kuid ma ei oska kuidagi alustada. I´m speechless. "Aitäh" oleks nõme öelda ja "palun" veel nõmedam. Raske on.

Lugesin Vika mingist blogi sissekandest, et ta kadestab paarikesi tänaval, kes hoiavad käest. Pean tõdema, et ka mina kadestan neid. Jannega siin üks esmaspäev rääkisime pikalt, et küll see õige tuleb. Ta muidugi mainis ka seda, et natuke veel ja siis on juba uusi IT-mehi kolledžisse oodata :D

Aga ja, see õige võiks tulla üsna ruttu. Deem, mul tuli just meelde see, et ma lõhkusin mingi aeg suure peegli ära. No eks ma siis järgmised 7 aastat elan oma õnnetu armastusega :p

Tänane päev on päris hea olnud. Kell liigub päris kiiresti. Ketteri vend Keit käis ka siit 2 korda läbi. Esimest korda käis ennem Ketteri juurde minekut ja teine kord Ketteri juurest tulles. Kui ta esimest korda käis, siis tuli ta mu kingad läbipaistvas kilekotis. Ma mõtlesin, et võib olla on tal imelik kõndida naiste kingad näpus ja pakkusin varianti, et ma võtan need talt ära, aga ta oli päris õnnelik neid käes kandes :D Teist korda läbi tulles küsis, millal ma töölt ära lähen, et siis oskab süüa teha. Leemeti perekond on ikka ingleid täis. Ausalt :)

PS! Täna oli ka palgapäev, st osaliselt maksti raha, aga vähemalt maksti :D
ja üks vanapaar käis täna pildistamas. Väga vahvad inimesed. Sellised lõbusad ja naljakad. Endale tikkus ka naer peale :D

Praegu on galeriis selline pretensioonikas ostja, et anna minna. Kõigepealt ei kõlvanud talle see, et riietevahetamiskabiini juures pole kuhugi oma asju panna ja siis vingus, et peegel on keset tuba.
Kell liigub täna ka nii aeglaselt :(

Nädal puhkust.

Peale laulu- ja tantsupidu sain koju ära minna. Organiseerisin endale ühe nädala vabaks. Selle nädala sees oli palju puhkust ja mõned esinemised ja siis väike istumine ka.

Esmaspäev. 04.07. Puhkus.
Hommik algas kell 7 märja keele ja karvase ninaga. Kui Jacky tuppa saab, siis esimese asjana ajab ta kõigepealt isa üles, kes magab alumisel korrusel ja siis kui on võimalus tuleb ta teisele korrusele mind ja Mihklit üles ajama. Kuna mu vend on nüüd töö inimene, siis Jacky äratus on igal hommikul väga vajalik, sest Mihklile võid pommi ka alla panna ja ta magab ikka edasi :p Igatahes, pärast äratust sõin veidike ja siis kui kõik olid juba tööle läinud mõtlesin, et võtan veidike päikest, et kehale veidike jumet saada, kuid kus sa sellega. Jacky´l oli vaja mängida ja siis oli tal vaja vannis käia ja üleüldse muutus ta päevapoole väga ülemeelikuks. Päev möödus toas passides, sest ma ei jõudnud midagi teha.

Teisipäev. 05.07. Noortekeskuses.
Käisin noortekeskuses asju kolimas ja koristamas, et kõik neljapäevaseks avamiseks valmis oleks. Kaspar, Triin ja siis Karl olid ka abis. Sel päeval pidi olema mul ka laulmine, kuid pärast lõunat selgus, et see lükkub hoopiski edasi. Pm oli päev rikutud. Ma oleks saanud kodus koristada (mida oli väga hädasti vaja teha). Õhtul passisin niisama. Ahjaaa, õhtul/öösel piinasime Otikaid, et nad ikka tuleksid laupäeval pittu :D

Kolmapäev. 06.07. Proovid.
Hommik algas hästi. Ema oli pannud mul toaukse kinni, et koer tuppa ei saaks, sest ma olin magades sellist nägu nagu ma oleksin kuu aega järjest rasket tööd teinud :D Ärge küsige, ma ei tea missugune see nägu välja näeb.
Jep, see oli nüüd see päev, kus ma pidin laulma minema, järgmine päev oli esinemine kirjas. Ema tuli mulle ennem laulmist järgi ja siis tuli meid isegi ka kuulama. Ainuke, kes seda laulu oskas, olin mina, aga õnneks olid sellised lauljad kokku pandud, kes kiirelt sõnad ja viisi meelde jätsid. Peale pisikese koosseisu proovi oli kooriproov. I soprani oli 2, II soprani 1, I alti 4 ja II alti 2. Hea töö neiud :D Kuigi meid oli vähe, oli proov vägagi edukas.

Neljapäev. 07.07. Tõrva Avatud Noortekeskuse avamine.
Kell 10.30 oli vaja olla noorteka juures, et kell 12 avamisel esineda. Hakkasime siis proovi tegema mikrofonidega ja M ikka segas kõik ära. Lasin kõik filmile ja siis kui pärast seda vaatasin, oli päris piinlik küll. Ainult karjus, et millised superstaaid me oleme vms.
Esinemine läks hästi, kuid mitte nii hästi kui proovis. Tuleb tunnistada, et mu ema tegi väga head tööd noortekeskuse avamisel. Mis siis, et ma olin ta kõnet kuulnud mitmeid kordi kodus, tuli ikka mulle pisike pisar silma. Aga ma üritasin mitte seda välja näidata, sest kui ema oleks seda näinud, siis oleks ka tema kohe nutma puhkenud.
Päeval passisin noortekas niisama ja siis kui õhtu poole koju sain viskasin kohe jalad seinale (mitte sõnaotseses mõttes) ja jäin magama.



Reede. 08.07. Tõrva Linna päevade avamine.
Hommik oli vaikne. Lõuna ka. Õhtul kell 17 pidime olema keskväljakul, et suurel laval proovi teha. Proov läks hästi. Esinemisel mitte nii väga. Siis kiirelt sammud DeTolly poole, et linnapea vastuvõtul ka esineda ja siis saigi vabaks. DeTolly´s pidime õpetajat ootama 15 minutit, sest tema arvas, et on lahe kõiki enda järel ootama panna. Peale esimest laulu pidime lavalt ära minema ja mina loomulikult läksin tagasi samat teed kust me tulime, kuigi me pidime jääma nn lava kõrvale seisma. Kõigele lisaks panin ma pm ninuli ka veel. Õnneks see esinemine läks palju paremini kui TLP avamisel. Peale DeTolly´t läksin tagasi linna noortebände kuulama Sandra, Triinu, Helena ja ta õe Kristiinaga. Nägin Kevinit ja siis sain tuttavaks Ainariga, kes pidi ka meie juurde koju tulema. (See väljend "koju tulema" tuleneb sellest, et Kev käis üks suvi meil pm iga nv ja ema ütles, et ta juba nagu elakski meil ja siis sellest see väljend tulebki.) Peale poiste esinemist pakkisime asjad kokku ja läksime koju ära. Ennem viisime Sandra koju ja siis Mihkel oli nii purjus, et ta ei saanud midagi aru ja ajas niisama nõmedat juttu suust välja. Koju jõudes mõtles Mihkel, et tal on vaja linde toita. Me passisime kolmekesi niisama ja siis lõpuks jäin ma isegi ka magama. See juhtus mingi kella 3 paiku. Ainar kustus ennem meid ja siis Kevin oli viimane, kes magama jäi.

Laupäev. 09.07. 2 tundi sauna.
Kell pool 9 oli mul äratus. Siis läksin ma ära noortekasse, et end ennem kella 10t tuletõrjeplatsile vedada. Nimelt ma pidin 2 tundi veetma Nublu kostüümis ja Triin pidi olema Lõvi Leo. Aga ennem seda, kui ma platsile hakkasin minema, põletasin järjekordse südamekujulise armi endale käepeale. Seekord siis triikrauaga.
Öelge mulle palun, kuidas saab Nublut ja Lotet segamini ajada? :D
Päike siras ja selles kostüümis oli ikka päris palav. Õnneks tulid ennem 12st Kev, Ainar ja Mihkel ka. Kõgepealt ei tundnud mind keegi ära ja siis kui ma läksin lähemale ja Ainarile väikse müksu lõin said nad aru, millises kostüümis ma olen. Tahtsin Keviniga koos pilti aga sain hoopis Ainarga. Mitte, et ma nüüd kurb oleksin, vähemalt sain pildi :D
Peale kostüümirallit läksin keskväljakule Sandrat, Brigitat ja Gertut kuulama. Filmisin ka neid. Kunagi panen üles videod, siis saate kuulata, milliste imeliste häältega neiud nad on.
Kui linnast koju hakkasime minema, siis ennem kruusateele keeramist andis auto otsad. Kutsusin isa järgi, see vedas meid hoovi ning siis läks paanikaks, et kuidas Viljandisse saada, sest oli vaja esinema minna. Õnneks sai see probleem kiirelt lahendatud. Ainari ema käest saadi auto.
Õhtul tulid mulle külla mõned neiud ja noormehed. Mul on hea meel, et mul on sellised sõbrannad nagu nad on. Magama sain seekord kell 5 hommikul, sest siis kui mina mõtlesin, et oleks aeg minna magama mõtlesid mõned noormehed, et on kõige õigem mind laua tagant mitte ära lasta.
Nagu Ainar ütles, kõige sõbralikum Nublu maailmas :P


Ilmselgelt oli Ainar väga õnnelik, et auto just sel hetkel üles ütles.


Pühapäev. 10.07. Kõige suurem peavalu üldse maailmas.
Hommikul ärgates tundsin ma, kuidas mu pea lõhkus. Kui sõbrad seltsimehed olid ära saadetud, siis hakkasin pakkima oma asju. Palju ma end liigutada ei jõudnud ning seega läks pakkimisega nii umbes täpselt 2 tundi :D
Kui lõpuks Haapsalu poole sõitma hakkasime, siis ma sain mõnusalt tagaistmel magada. Vahepeal päike siras näkku, kuid mind see ei häirinud. Haapsallu jõudes oli kell suht palju. Õhtul käisime Ketuga veel Jannel ka külas. Siis kui kell 23 lõi, hakkasime kodu poole liikuma.Koju jõudes jäin kohe magama. Nii väsinud olin :)

Esmaspäev. 11.07. Kvaliteetaeg Jannega.
Pidin helistama talle kell 12, et kuna ja millal kokku saab. Mina põõnasin korralikult kella 12ni ja siis vb natuke isegi peale. Saatsin igaksjuhuks smssi J´le, et vb ta magab ka veel. Me oleme ikka väga ühtekad. Ärkasime pm samal ajal.
Mul oli pikk nimekiri, mida ma päeva jooksul tegema peaksin, kuid sellest nimekirjast sain ma ainult osa tehtud.
Kell 14 saime J´ga konsumi juures kokku. Käisime seppälä´s, walking´us, takko´s, shu´s, instrumentaarium´is, grande pizza´s ja siis hakkasime koju tagasi minema. Janne ostis endale ikka päris palju asju. Õhtul pidi ta minema Tln, et teisipäeval ja neljapäeval katsetele minna.
Kuna ma teadsin, et Keit, Ketteri vend, tuleb meile pikemaks ajaks, otsustasin siis salatit teha. Ei osanud midagi muud välja mõelda :D Salati valmis, tuli Ketu ja Keit koju ning siis mõne hetke pärast tulid ka Ketteri vanemad, ta sõber Jan ja Jan´i ema. Neil oli kaasas pizza ja siis keelekastet ka. Käisime Africa rannas jalutamas ja siis kui tagasi tulime, siis läksid kõik äkki laiali. Lõpuks olime kolmekesi kodus. Istusime köögis ja ajasime niisama juttu. Vahepeal oli hakanud sadama ja äikest lööma. Kui kell oli peaaegu 23, helises Ketu telefon. Tuli välja, et tal mingid sõbrad jäid Hiiumaa praamist maha ning nüüd vajasid öömaja. Kõige naljakam oli see, et Kuno ja Fredi (ei tea kas nende nimed kirjutatakse niimodi) olid jalgratastega. Vaesed mehed. Läbimärjad ja väga väsinud. Mis meil muud üle jäi. Loomulikult pakkusime me neile öömaja. Õhtu lõppes sellega, et me kõik istusime köögis ja rääkisime mingitest asjadest. Mina loomulikult vähem, sest ma ei osanud kohati midagi kaasa rääkida :D


Teisipäev. 12.07. Esimene tööpäev juulis.
Hommikul ärkasin tund aega ennem äratuskella. Küll oli pikk ootamine, et kell saaks 11, et tööle ära saaks minna. Aeg liikus lihtsalt nii aeglaselt. Õnneks sai hommikul niisama lobiseda ja väga hea välja nägemisega hommikusööki süüa :)
Lõpuks kui tööle sain, siis oli kohe tahtmine tagasi koju minna. Õhtuks oli läbi nagu läti raha. Kõigele lisaks tuli veel ka koduigatsus peale. Nõme eks? Õhtul tuli Jan meile külla ja paratamatult pidi ta meile ööseks jääma. Õnneks on meil koht olemas kus külalisi magama saab panna - köögis olev diivan :D


Kolapäev. 13.07. Õudne uni.
Hommikul ärkasin üles, toit oli valmis. Ketu läks tööle siis hakkasin ma askeldama. Pisike dušš ja siis tööle ära. Jan tõi ära. Nüüd ma siis suren siin vaikselt. Õudne uni on. Tahaks juba koju. Tänane kassa on ka selline, et nutt tahab kurku tulla :(
Õnneks ootab mind kodus ees soe tee võib olla ka soe toit kui Keit on midagi viitsinud teha.

Aga nii sõbrakesed. Ma lähen nüüd ja hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama. Ja kõigile teadmiseks, kes seda loevad, et ma kirjutasin seda blogi sissekannet terve päev, sest vahepeal oli vaja midagi kustutada ja siis juurde kirjutada :D

Hetki laulupeost

See kogemus mis ma sealt sain, järjekordselt, oli väga võimas. Kui lauldi Siiri Sisaski laulu "Mis maa see on?" siis ihukarvad tõusid püsti küll. Nüüd ma lubasin endale seda, et kui järgmine kord on laulu- või tantsupidu siis ma lähen sinna kui tantsija. Päris paljud on öelnud, et kui inimene pole ära käinud tantsupeol, siis on ta ühest väga võimsast kogemusest elus ilma jäänud.
Järgmise aasta pühendan end koolile ja tantsupartneri leidmisele :D

PS! Sain endale paar mõnusat sõpra ka. Otikad. Viimasel pildil näete üht :)

Tänane horoskoop on väga hea, minu arvates.

Veevalaja

Ära hoia midagi ainult endale. Eriti käib see murekoorma kohta. Ainus viis minevikust vabaneda on avada väravad ja lasta tal minna. Kui sul on midagi öelda, siis ütle. Ära muretse nende pärast, kes solvuda võivad - pikemas perspektiivis ei pea sa nagunii nendega arvestama. Tänane päev toob sulle energiat ja edu. Kui sina ohjad haarad, tunnevad kõik ennast koduselt.


Kalad

Su puudutustes on piisavalt pehmust ja hääl kõlab mesimagusalt. Kui säilitad kõige selle juures ka selge mõtlemise ning sihikindluse, võid saavutada mida iganes sa tahad.


Kunagi, kui ma nüüd töölt koju saan, siis kirjutan siia vääääga palju. Töö juures ei ole mahti kirjutada, eriti täna, sest nii palju siblimist on. Mul on olnud väga sisukas nn puhkus ning laulupeost on ka vaja nii mõndagi siia kirja panna.

2 tundi veel, siis saab koju :)

Esimene päev laulupeol

Tänane päev algas äratusega kell 5. Kirjutasin Ketule pisikese kirja ning tulin tulema. Buss loksus 1,45 tundi :D Õnneks ei pidanud ma Tallinnas üksinda seiklema, Romy viis mu õnnelikult Sikupilli Keskkooli juurde ära. Kooli juurde jõudes viisin oma asjad klassi ära ning siis suundusime juba lauluväljaku poole. Seal tegime siis mõnusasti proovi. Rokikoori laulud olid päris vinged. Sain Keviniga juhuslikult kokku ning siis jäime ka pikemaks juttu ajama. Ülitore oli temaga üle pika aja kokku saada - ta tuleb 8ndal „koju“. Liigilaulude ja siis avaühendkoori proovi ajal istusime mäe otsas. Esinema õnneks jõudsime. Kell 8 jõudsime tagasi kooli. Päev oli räigelt pikk ja päikseline. Isegi pisikese pluusirandi sain endale peale. Nüüd kui nädalaks koju lähen, siis üritan end veidike pruunimaks töötada :D

Homme on pikk päev, loodame et Villet näeb ka. Õnneks saime wifi ka tööle.

Nüüd siis head ööd :)