Pisaraid täis teisipäev.

Our teacher Maie gave me a new nickname :d
Now you can call me "Targutaja" :)

Mul on päris tühi tunne hinges. Muntu on puudu. Ma kogemata jätsin ta koju.
Huvitav, kas ma saan ta lennukisse üles võtta? Kui ei saa, siis ma pean küll neiud Brüsselisse saatma ilma minuta!

Minu enda isiklik Ott Lepland ! Reedel võtame ;)

Esimene ja viimane maailma pikim blogi

Alustaks siis sellega, et me, HK klassiõpetaja eriala I kursus, korraldasime Stiilipeo. Selle korraldamisega oli ka nii palju jamasid, et jube. Aga eks me Vägev Viisik saime hakkama. Vägeva Viisiku all mõtlesin ma ennast, Mari, Priitu, Allanit ja Timo. Koha organiseeris mu nimekaim V kursuselt, nii et, talle ka suured paid. Ma arvan, et kokkuvõttes võime öelda, et pidu läks hästi ja inimestele meeldis. Stiiliks oli "Elu nagu lasteaias". Mõni inimene oli ikka väga palju vaeva näinud, et vaatepilt oli ilus. Mõned pildid lisasin üles poole. Ahjaa, mainin ära ka selle, et pidu toimus 18.märtsil.

O happy day, loenguid järgmine päev polnud ning ma sain hakata kodu poole sõitma, kuna mul algas siis vaheaeg. Nädal aega, kujutate ette. Eks see ole siis Haapsalu klassiõpetajatate eelis teiste klassiõpetajate ees. Igatahes, koju läksin ma Mihkli ja Mariga. St alguses sõitsin nendega Tartusse, olin natuke aega Mari juures ja siis tuli issi mulle järgi ning järjekordne autosõit võis alata. Mainiks ära ka selle, et Maril on väga ilus kodu ja ta ema on ka väga sõbralik. Mari, sul veab, et sul on lahe ema :) mitte, et mu ema ka lahe poleks. Mu ema on teise nurga alt vaadates lahe.

Kui ma koju jõudsin ja kotid nurka viskasin, pikutasin natuke aega ja siis ma magasingi kuni hommikuni. 20. märtsil pidin uuesti minema Tartusse, Tark mees taskus koolitusele. ELO värk. Sandra pani mind kirja kokanduse erialale, sest talle meeldib see ja ta teab ka väga hästi, et ma pole köögiga just väga sina peal. Aga mulle meeldis see teooria koolitus 20.märtsil. Sain natuke aega Sandraga koos veeta. Btw, ta on kõige kallim peale mu venna, ema ja isa. Ausalt. A ei, valetan, vanaema on ka kusagil seal venna ja nende juures. Siis tuleb küll Sandra. Nii väikeselt kõrvalpõikelt tagasi koolituse juurde. Ööbisime Raatuse Gümnaasiumis. See aasta ma lootsin neid "appi mu küüs murdus" tüdrukuid näha, aga lucky me. Õhtul käisin mingi 50 korda poes poistega. Raatuses esines ka ansmbel "Tume" meile. Ma kahjuks sain ainult ühe laulu kuulata, kuna siis tulid poiskad mu juurde, et küsida, kas ma viitsin poodi minna. Ma muidugi ei viitsinud, kuid kuidas ma jätan oma kalli vennakese kuivale ;d. Ennem seda ansamblit toimus meil ka väike fotoshuut Keidi, Sandra ja Elisega. St Keidi vallutas mu kaamera, et orksilakse teha (nimetame neid siis niimodi). Õhtul oli ka mingi disko moodi asjandus, seal panime me Mihkliga veits tuima.Kuna öörahu oli pandud kella 00.00ks siis mina, kui heategija (naer) lasin siis rahval olla tund aega kauem. Vaatasime Sandraga koridori peal Crossroad´i. Sandra kustus enamvähem poole filmi pealt. Ma ajasin ta siis ikka magama ära. Kell 1 hakkasin mina siis tuld kustutama, kuna ma olin ka väsinud ja hommikul oli vaja varakult tõusta, siis karjuti mulle kuskilt pimedast nurgast, et olen ma siis nüüd lahe vä. Loomulikult tundsin ma end lahedana. Ma sain paarkümmend vaenlast endale juurde. Öösel ootas mind väga hea üllatus. 3.55 pidin ma üle saali karjuma, et kas ma pean venekeeles nendega rääkima, et nad vait jääksid. Siis jäi saalis vaiksemaks ja ma sain oma unedemaale tagasi minna.
Hommikul tõusin päris varakult. Käisime söömas Sandraga ja siis suundusime bussi, et Tartu Kutsehariduskeskusesse sõita koolituse praktilise poolt tegema. Me Sandraga tegime mingit hakkliha spageti vormi ning lusikapannkooke. Arvestades seda, et ma pole eriline kokk, siis ma sain päris hästi hakkama, ma loodan. Ega teised söögid ka jubedad polnud. Mulle meeldisid. Kõik söödud ja köök korda tehtud ja nõud pestud saime mingid diplomid ning läksime Raatusesse tagasi. Seal saime ka lõunat ning siis läksime linnapeale. Kujutage ette, et te olete magada saanud mingi 5 tundi ja siis pikad sõidud olid ka selja taga. Ma olin surm väsinud. Sandraga Tiimaris jalutades mul oli palav ja silmad tikkusid lausa kinni. Kui Sandra ja teised olid bussipeale saadetud, siis läksin mina autosse (issi tuli järgi) ja jäin magama. Koju jõudes ma kiskusin riided seljast ning kustusin otsekohe. Ma magasin hommikuni. Selline unekott olengi. Mõned pildid siis ka koolituselt.
Selle udukoguga ma siis lõpetan oma koolituse teema.

Vaheaeg nende neidude seltsis.
Kuna mul oli vaheaeg, siis plaanisin ma esimesed kaks päeva mitte millegi tegelemisega. Teisipäeval oli küll disgolf, kuid ma magasin selle maha ja kuna ilm oli ka selline vine, siis ma poleks tahtnudki õue minna. Kolmapäeval mõtlesin siis mina, et peaks end liigutama hakkama. Panin koduriided selga ning läksin õue ja tegin midagi kasulikku. Vedasin sel päeval oma venna ka õue tööd tegema. Mis ta ikka seal arvuti taga passib päevad läbi. Ennem lõunat läksime õue ja alles õhtul tulime tuppa. Õhtul passisin emaga tv ees, vaatasime supermodelle. Peale modelle läksin ma magama ära. Töö oli minu täitsa läbi võtnud.
Vot see on väga väsitav töö. Neljapäeval tegin veel seda samust tööd. Lõpetasin töö tegemise kell pool kolm. Sättisin valmis ja siis läksin laulma. Ma jäin 2 minutit hiljaks. Põhjendasin ka, et ennem ei jõudnud ja mis te arvate, et Maie sellega rahul oli. No kurat, peale laulustuudio on ka teisi asju millega tegeletakse. Ja kui ma ütlesin talle, et ma tegin kodus töö lõpuni ja alles siis hakkasin tulema, siis ta ütles, et tema jättis kodus kõik asjad tegemata, et tema oma juba poole komest stuudios. No kurat, kes käskis siis pooleks kohale tulla, tulgu ka siis täpselt kell kolm nagu me kõik, siis oleks ta jõudnud oma tegemised võib olla ära tehtud. Igatahes laulmas sain ma jälle suht palju tähelepanu, mis oleks võinud olemata olla, aga no mis teha, ma meeldin liiga palju Maiele.
Reedese päeva veetsin ma jälle laulmas. Kell 3 alustasime ja pool 7 lõpetasime. Suht kurnav on oma nime kuulata peaaegu iga 20 minuti tagant. Aga no ükskord ta peab aru saama, et kalad/veevalaja ja sõnn ei sobi oma iseloomude poolest kokku.
Laupäeva hommik algas ka laulmisega, täpselmalt kell 11-14. Õhtul läksin vanaema juurde sauna. Saunas oli küll hää olla. Üle pika aja. Saunast tulles hakkasin oma asju pakkima vaikselt. Alles öösel ma avastasin, et mul on ka eksam vaja järgi teha. Siis ma hakkasin selle jaoks ka materjali kokku panema.
Pühapäeva hommikul pakkisin mõned asjad veel ja siis võiski järjekordne sõit Haapsallu alata. Mul oli väga kurb meel, et ma ei saanud minna laulukarussellile TGsse. Sandra laulis ka. Tee peal õppisin eluta loodust ja siis Pärnus helistasin Sandrale, et küsida kuidas tal läks. Mul on hea meel, et ta sai edasi koos Deiviga. Lõpuks ometi sai Karl kotti neidude käest. Aga ma ei imesta ka, sest Evald oli žüriis.


Õhtul jõudsin ma siis ka Haapsallu. Toa uksest sisse astudes, nägin et oli Mari juba siin.
Nädal algas eksamiga, loenguid polnud. Alguses oli Mare mu järjekordselt ära unustanud, et ma leppisin temaga aja kokku, aga lõpuks sai ikka eksam tehtud. Eksam oli samasugune nagu algne variant välja nägi. Me olime kunagi ammu selle läbi arutanud ja siis mul oli ikka midagi meelde ka jäetud. Loodame paremat.
Teisipäeval, 30.märtsil saime maateaduse tööd kätte. Kui õpetaja luges hindeid ette, siis ma mõtlesin, et üks F saajatest olen mina. Ja oh üllatust, ma ei pidanudki pettuma. Peale loengut tulin tagasi ühikasse ning siis hakkasin kohe oma filosoofia kodutööd tegema. Sest see oli vaja teisipäeva õhtuks ära saata.
Kolmapäeval oli elusloodus, kus me pidime ka ühed kt tagasi saama, kuid õpetaja polnud neid jõudnud parandada, st need olid tal kooli jäänud ja siis tal läks meelest. Peale elusloodus läksime Mariga laulma. See on mul lemmiktegevus Haapsalus. Alati kui ma sinna koori lähen, siis ma tulen alati sealt positiivselt meelestatult tagasi.
Imestasime veel Mariga ringi vaadates, et lumi on väga kiiresti ära sulanud teede pealt. Et nädal tagasi olid sellised suured vallid teedel, et ei saanud korralikult kõndidagi ja nüüd polnud enamvähem midagi.
Neljapäeval oli siis see kurikuulus filosoofia. Seal tunnis saab alati nalja, kuna seal on üks tüdruk, kes käib III kursusel ja siis tema on ainus kes selles loengus sõna võtab. Tema kõne ja ettepanekud on päris naljakad. Aga mis sellest, iga inimene on omamoodi, eks minagi olen mingil moel imelik inimene. Peale filosoofiat oli praktikaseminar ja siis peale seda saime kodupoole sõitma hakata. Praktikaseminaril saime tuttavaks oma juhendajaga. Me lähme Haapsalu Linna Algkooli vaatluspraktikale. Me juhendaja on väga sõbralik ning tal on isegi orkutis ja facebookis konto. Ta ütles, et ta oli meid kõiki juba üle vaadanud orkutis, et kes me sellised oleme.
Kojusõit neljapäeval oli ikka väga hull. Mari tuli ka minu juurde korraks. Aga ja, see sõit. 140 enamvähem koguaeg sees, tümm lõhkus ning möödasõite oli rohkem kui mitu. Koju jõudsin, siis ma olin õnnelik, et ma elus olen.
Sama päeva õhtul läksin ma ka linna Mihkliga. Sain kokku Cätlini, Väikse ja Lauraga. Kusjuures, ma mõtlesin, et Laura on ülbe inimene vms, aga ma pidin pettuma. Aga selline ma juba kord olen, teen järeldusi. Samamoodi oli ka Lauraga. Ma polnud temaga suhelnud, ainult kaugelt kuulnud ja vaadanud. Tegelikult on ta väga tore inimene. Mul on hea meel, et ma nägin Sortsi. Polnud nagu elupikalt temaga rääkida saanud. Ahjaa, peremeest nägin ka. Ta torises ja jorises küll väga palju. Mingi kell 11 hakkasime siis Mihkliga koju minema, sest ma ei jõudnud enam niisama ka passida ja siis ma mõtlesingi, et lähen koju ära. Koduteel jõudis Mihkel mitu korda peatusi teha. No aga mis siis arvata, kui õlut joonud oled. Kõik tuleb ju välja lasta. Igatahes, me läksime koju täpselt 40 minutit. Me oleks saanud kiiremini ka, kuid ma pidin Mihklit kinni hoidma, et ta auto alla ei jääks, aga kokkuvõttes nalja sai.
Reede hommikul tõusin mina siis üles ja mõtlesin, et kuna on punane, et siis saab puhata, kuid kui oma märkmiku lahti tegin, nägin ma ühte sõna: proov. Ma mõtlesin emaga, et kui Maie tahab endale vist needust peale. Tavaliselt suurel reedel ei lenda lind ka: ema ütleb alati nii.
Arvake ära mida ma laupäeval tegin? Õige .. laulsin järjekordselt. Õhtul õnneks jõudsin sauna ka, aga ma magasin maha "Sind otsides" saate. Kahjuks.
Pühapäeva hommikul magasin ma sisse. Ma pidin minema laulma kella 10ks. St ma jõudsin küll õigel ajal, aga väga unisena. Ma ärkasin kell 9.27 üles tänu sellele, et isa tuli ukse taha koputama, et mul on asjad pakkimata ja et mul on poole tunni pärast laulmine. Maailma kiireim asjade pakkimine ja laulma sõit. Pool 12 tõmbasin mina laulmast tuld, sest Mari buss oli jõudnud Tõrva. Isa ja Mihkel võtsid Mari bussijaama juurest peale ja minu ka kusagilt tee pealt ning sõit Haapsallu võis jällegi alata. See nädalavahetus tundus nii pikk, et jube.
Täna siis oli esimene praktika päev. Kool tundub lahe ja selline armas. Õpetajad tunduvad ka sõbralikud, kuid eks näeb järgmiste kahe nädala jooksul millised õpetajaid nad tegelikult on. HLAst tagasi tulles helistas mulle mu onu, ta tahtis oma asju kätte saada. Ta oli mingi kutiga koos. Ma kahjuks nägu ei näinud, kuid seljatagant tundus ta päris normaalne. Aga mul on hea meel, et oma onu ka korraks nägin.
Nädalavahetusel lähen ma jälle koju, kuna ma pean proovis olema. Õpetaja rõhutas sõnu pean olema. Meil ikkagi Brüsselisse sõit kuu lõpus. Kuu keskel on Helmes ja Sangastes esinemised ka. Et ma pean ikka vormis olema. Õnneks makstakse sõit kinni, sest muidu ma ei käiks nii tihti, iga nädalavahetus, kodus. Eks näis kuidas ma siis reedel koju saan.

Kui väga aus olla, siis ma käin laulmas ainult sellepärast, et ma saan Sandra kõrval istuda ja siis kui Kristi ka proovis on, siis ma saan end laadida tema energilisuse ja positiivsusega. Niiet, need kaks on suhteliselt suure tähtsusega proovides, minu jaoks vähemalt. AITÄH TEILE !
Viimasel ajal oleme Silvia-Helenaga tähelepannud, et Cät on ilmelikuks muutunud. Tema üle on hea koos naerda. Niiet, Silvia, suure tänud ka sulle proovide sisustamisel.

Tahaks juba selliseid ilmasid, siis ei peaks toppima endale jopesid ja salle ja mütse. Ilusat kevade jätku:)