#ÕPS

Tsitaadid mu kullakestelt:

"Julge õpilane on see, kes ...

... kes julkep luletust klasi es luketa.

... kes ei lase entale pähe astuta vait kutsub õpetaja.

... kes kaitsep tütrukuit.

... kes julgeb tüdrukuit kaitsta, julgeb klassi ess luuletust lugeta.

... kes julgep tütrukuit kaitsa, kaitsa ent, laulta, luletusi luga, naliatata.

.. kes õpib hästi.

... kes esineb ja loep klasi es, ei karta koera, ei karta kasi."

#ÕPETAJA

Eesti keel: käsil on väike kirja n-täht. Esimese rea lõppu jõudes ütleb tagareas üks poiss: "Miks see elu nii raske peab olema?"

 

Üle pika aja vestlesime A.J-ga. Teemaks olid väikesed stalkerid. A.J teab, miks see teema jääb ainult Skype'i :P

Pildid on "ülimegahea" kvaliteediga, kuid siin näete ta stalkerit ka :P

18 päeva veel ja ta tuleb Eestisse tagasi :P

Anything is possible!

Enamvähem võin öelda, et päris minu enda oma. Suures toas on veel diivan puudu, kuid see tuleb ka neljapäeval ning siis vist võib selle soolaleivapiu maha pidada :P

Muidu läheb kõik nii nagu ma ise olen oma aega planeerinud. Üks suuremaid üllatusi oli see, et töö juures (töötan Müüriääre kohvikus teenindajana ja hetkel olen väga rahul) pakuti mulle ootamatult tööd :P Mida täpsemalt, sellest saab rääkida alles siis, kui kõik vestlused vesteldud.

Järgmine nädal tuleb sisutihe. E, T olen tööl; K olen Hiiumaal messil; N hommikul olen HKHKs töömessil, õhtupoolikul ootan oma diivanit (loodan, et see ei tule sellisel kujul, et ma pean järjekordselt 3 tundi mässama nagu arvutilauaga); R, L, P olen jällegi teenindaja rollis. Ühesõnaga tihe nädal.

Varsti on tulemas ka IP nädal, millega olen seotud. Huuhh, nii palju asju. 

Mida tahan veel teiega, mu kallid stalkerid, jagada on see, et mul on hea meel, et mu vanemad on nii mõistvad ning nad austavad mu otsuseid. Samuti on mul hea meel, et ma suudan nüüd palju paremini oma "suure" vennakesega läbi saada.

Lõpetuseks jagan teiega laulu, millega me alustame ja ka lõpetame oma tööpäeva ning samuti veel üht lugu, mis mind kummitab juba väga väga kaua:

PS! Sõna siuke = selline :P

Kui selline tempo edaspidi ka peal on, siis ma üldse ei imestagi, miks ma ei suuda peale õppemängude ja -tegevuste väljamõtlemiste kõrvalt leida aega oma teise poole jaoks. Päevas on vaja anda ainult 2 tundi ja see on minu jaoks liig, vähemalt praegu.
Huvitav, mis siis saab kui ma päriselt kooli tööle lähen? Ehk siis oskan oma aega paremini planeerida. Nagu herr G ütleb: "Elame näeme!"