Tõsine Eesti mees sukkpükstes :D

Esimene tõeline lumi,

Mihkel helistas mulle, et ma ütleks Markole (onule), et Vigalas sajab lund, et kas ta ei tahaks varem sõitma hakata. Ma ütlesin, et ei viitsi helistada ning seejärel saadeti mind kõige ilusamatesse kohtadesse. Lõpuks saatsin ise onule smssi: "Mihkel palus öelda, et Vigalas sajab." Natukese aja pärast tuleb sms"Vaata aknast välja." Üht pidi olin ma õnnelik, sest mul on juba nädal aega jõulutunne peal olnud, kuid sama ei olnud ka. Täna on pubiralli ning väljas on selline ilm. Mul on ainult sügis saapad Haapsalus. Õhtul arvatavasti murran ma mõned luud, kui see lumi kohe ära ei sula :D
Tegime oma esimese lumejänku ka, kes elas ainult tund aega. Vitsa neile, kes ta pea maha lõhkusid :(

Stiina says: Me jalutasime täna küll 12 kuni rohkem kilomeetrit.

"Kui oled sallitud, ei muretseks sa nii väga selle pärast, mida inimesed sinust mõtlevad, kui sa teaksid, kui vähe nad sinust mõtlevad."

Marianni blogist võetud. Meeldima hakkas.

Tänase õhtu ja poole öö märksõnad: konsum, haigla, kaardimäng, smirnoff ice, purgisiider, viin, rapuntsel, palju naeru, jänku juss, vannitoas peitmine, tädile 2x vahele jäämine, snaiberdamine, punane pesu.

Tänan oma snaiberdamise kaaslast Liisi, kes suutis ka mind naerma panna. Cheers mate :)

Aeg-ajalt peaksime tugevad olemise kõrval julgema ka nõrgad olla. Tuleb iseendale tunnistada oma kaotusi, valestivalimisi, laiskust ning oskamatust eristada head halvast. Aega pole tarvis üknes eluks, vaid ka elu üle mõtlemiseks, sest muidu ei oskaks me olla tänulikud. Selle eest, mida inimesed on meile andnud, nende hetkede eest, mida oleme märganud, ilu ja valu eest, mida oleme enesesse nii silma kui südamega püüdnud. (M.Aunaste)


Lugu, millest ma vist kunagi ära ei tüdine :)

Peaasi, et ma iseendale meeldin sellisena nagu ma olen

Tänane päev on olnud päris huvitav. Ühikas on nii palju draamat, et jube lausa. Kell on 3.28 ja kõik on pm purjus, va mina, Stiina ja Annika.

Tänan Helinit suure kallistuse eest - mul oli seda väga vaja.

Eilse päeva algus + õhtu.

Eilne õhtu oli ülepika aja üks mõnusamaid. Ses suhtes, et ma sain naerda, juua siidrit ning nautida mõnusat seltskonda.


Öösel nägin ma Jannet ka. Ta sai oma korterivõtmed kätte :)
Uskuge mind, ta on õnnelik, kuigi pildilt seda välja ei saa just lugeda vms :D
Mul on hea meel, et ta läheb, nagu et saab õppida ja värki, aga samas olen ma ka kurb, sest siis ta ei käi mul igapäev külas ja ei räägi, et ta tahaks täiega manti teha. Ma võin julgelt öelda, et nii lühikese ajaga, pole ma veel kellegagi nii hästi klappinud nagu temaga.


Teisipäev.

*Tuisk: "Kui minusugune muhv oskab lugeda ja tõlkida neid inglise keelseid lauseid, siis oskate ka teie"

Mulle on päev päris meeldinud ainult, et külm on kuidagi.

23:47 Janne ütles: "Sina oledki minu mant (narkootikum)"

"Laisad pesevad, virgad kratsivad" Nääästi värk :D

Minu silmade eest :)

Iga minut, iga sekund on teada, mida keegi õues teeb, kes kellega on ja mida keegi kannab. Tal on praegu väga igav ning ta jutustab mulle absoluutselt kõike mida näeb :D See on päris huvitav.

Läksin mina vannituppa ning panin vannitoa ukse lukku (tahtsin oma äranutetud nägu pesta) ja äkki kukkus luku must asjake maha. Mõtlesin mida ma nüüd teen, aga õnneks oli meie toa uks lahti ning hõikasin Marit, et ta mulle appi tuleks. Pärast kui ma Mari nime hõikasin, hõikas ta mulle vastu, et "Ära ütle, et see juhtus jälle". Sellega seoses tuleb mul meelde, et eelmine aasta jäin samamoodi kursaõdede korteris vannituppa kinni. Samadel põhjustel. Aga nagu öeldakse, lõpp hea kõik hea :D

Head ööd :)

Lõpetasin just Glee 2. hooaja 3. episoodi vaatamise. Tuleb tunnistada, et see oli pisaraterohke. See tuletas mulle meelde neid aegu kui vanavanaema veel elas, puhaku ta rahus.
Käisin eelmisel laupäeval Kanepis kalmistul temaga rääkimas, et kui väga ma ikka teda igatsen. Nägin teda täna öösel ka unes. Ema ütleb tavaliselt, et see tähendab, et ma pole tema juures kaua aega käinud. Hetkel tunnen ka, et ei veetnud seal piisavalt aega. Kui Tõrva tagasi lähen, siis võtan jalad selga ja lähen otsejoones Kanepisse ta juurde ja istun maha ning räägin talle kõigest mis on viimasel ajal juhtunud. Ma olen hetkel kurb ka seetõttu, sest mul ei ole mitte ühtegi pilti temast arvutis :(


Loodan, et kuuled sinna üles.

Tänane hommik algas migreeniga. Õnneks oli seekord selline väike vorm.
Eluslooduse KT läks väga hästi, enda arust vähemalt.
Õhtul tegime Jannega jälle veidike nalja, jõime õlut ning tsillisime niisama. Ta on mulle heaks sõbraks saanud.


Tahaks juba reedet, siis saab natuke lõdvemalt võtta. Või siis mitte. Eluslooduse portfoolio vajab täiendamist.

Mari laulis mulle just:

Happy birthday to you
You live in the zoo
You look like a monkey
And smell like one, too.

Ära tee teistele seda, mida sa endale ei soovi.

Palju õnne Honeypumpkin. Love you.

Selle asemel, et õppida maateadust, elusloodust ja matemaatikat, õppisin mina youtubest, kuidas mängida klaveril igasuguseid lugusid. Täna õppisin mängima (loe: kirjutasin akordid üles) Lady Gaga - Paparazzi ja Bad Romance, Coldplay - Viva la Vida, Justin Bieber - Baby ning Travie McCoy - Billionaire. Mitte, et need oleksid mingid eriti rasked lood vms, aga ikkagi.
Ma just avastasin, et peaksin endale noodivihiku ostma ja siis sinna kõik üles kirjutama. Tuletangi siis meelde ka noodikirjutamist.

Aga olgu, ma hakkan nüüd siis kolledži asjadega tegelema :)

Eile kui ma juuksed patsist lahti võtsin, siis Janne ütles, et ma näen välja nagu superstaari Norman. Kui ma peeglisse vaatasin, siis ma sain sellest ise ka aru :D

Kunagi ammu mainis Mari, et kui teisipäev, kui kõige hullem päev nädalas, läbi saab, siis ta viskab silda. Siin on siis selle tõestus.


Pilt on tehtud kolmapäeval 22.09.2010

Kes vana asja meelde tuletab on ajaloo õpetaja.

Olen juba päris pikka hoogu võtnud, et blogisse viimase aja sündmused kirja panna, aga nagu öeldakse, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Selle viimase poolega mul arvatavasti raskusi pole.

23. september oli meil rebaste pidu. Mäletan selle aasta peost kõike, õnneks. Minu jaoks lõppes pidu suure sinikaga põlve peal ja suure muhuga otsa ees. Aga ma ei kurda, sest pidu oli hea.

Pärast pidu sain teada, et alkohol on ikka üks väga võimas sõbramagnet. Peol rääkisin päris paljudega, kuid nädal pärast pidu on kõigil silmad maas. Miks? Ma ei mäleta, et ma oleks midagi halba teinud või öelnud. Aga võib olla ma pole lihtsalt piisavalt meeldiv inimene. Ma tunnen, et ma pole üldse seltsiv inimene, pigem selline endasse tõmbunud ja selline mittesuhtleja tüüpi. Totaalne vastand oma toakaaslasele Marile, kes saab kõigiga igas olukorras läbi. Siin kohal võin öelda, et ma olen selles olukorras arg inimene.

Eelmine nädal oli selles suhtes väga hull, et meil oli maateadusest ja siis elusloodusest väga suur kontrolltöö.

Esmaspäeva põhilause: „Jüri lõikab, Mihkel seob“ Loengus sai nalja järjekordselt, sest mu ees istusid Kristiina ja Victoria.

Kristiina ja ta neli sõpra

Teisipäeva hommikul teatas Heidi meile, et Tuisul on sünnipäev. Kuna meil pidi olema väga suur KT siis me mõtlesime, et kasutame seda sünnipäeva ettekäändena, et me ei peaks KT tegema. Tegime Tuisule sünnipäeva kingituseks selle, et ta ei pea meie jaburaid vastuseid parandama hakkama.

Teisipäeva õhtul hakkasime Mariga õppima eluslooduse KT. Ökosüsteemid ja selle tegurid. Igatahes materjali oli ikka piisavalt.

Ma võin öelda, et ma sain tegelikult selle osa päris selgeks, kuid kui kolmapäeval kontrolltööd kätte sain, siis ma pidin ära surema. Nii raske. Eriti see Ökosüsteemi tegurite osa. Jube lausa. Kui töö lõpetasin, olin mu aju üle kuumenenud. Ma olin enda peale nii vihane, et ma ei osanud midagi. Olin lausa nii vihane, et ma ei istunud peale KT tegemist Mari kõrvale, sest ma oleksin tema peal siis oma viha välja valanud :)

Neljapäeva hommikul sain teada, et meil jääb loeng ära. Siis kiired kõned Annikale, et võiksime hakata varem sõitma. Sõitma hakkasime ikka alles kell 12.15. Polegi kunagi Janarit nii rahulikult sõitmas näinud. Kuni Pärnuni oli minu ja unemati seis 1:0. Pärnus Tõrva poole sõites võttis unemati võimust.

Kohe peale autost väljumist läksin laulma. Nii hea meel oli näha S. Polegi kedagi nii kõvasti ja kaua kallistanud kui teda sel hetkel. Hea oli jälle oma koorikaaslasi näha. Reedel oli meil esinemine TG saalis koos norrakatega.

Laupäeval käisin vanaisal külas, sest tal oli sünnipeäv. Jube lihtsalt kui palju ma seal sõin. Vanaisa muudkui vaaritas ja siis tõstis taldrikule igasuguseid sööke: torte salateid. Sealt lahkudes tundsin end nagu pall, mida peab uksest välja veeretama. Üle pika aja nägin oma sugulasi. Võin uhkusega öelda, et mu suguvõsas on ilusaid inimesi. Randot pole ma näinud ~10 aastat. Jaa, ta on muutunud, ilusamaks. Ma nii enda silmailuks lisan ta pildi ka siia :)

Peale vanaisa juures käiku läksin Kaarlimäele maavanaema ja -vanaisa juurde sauna. See oli küll väga mõnus. Sauna nautisin ikka täie raha eest. Isa vahepeal helistas mulle, et küsida kas jäin sinna elama. Ülihea nagu.

Täna hommikul pakkisin asjad kokku, sest oli vaja hakata jälle Haapsallu sõita. Jube, see tee on lihtsalt nii pikk. Tunnen Marile kaasa, sest ta peab selle teekonna homme hommikul üksinda ette võtma. Ma õnneks tulin Annika, isa ja vanaemaga. Ennem lihulasse jõudmist helistas isa Mihklile, et küsida kus ta on. Kui Mihkel küsis, et kaugel me oleme, siis isa ütles, et haisupommilinnas. No offence, kuid nii see on.

Ühikasse jõudes ootas mind laual üllatus

Täna jõudsime Mihkliga käia ka Uuemõisas, kuna Cärol oli oma tarantli jaoks lambi maha jätnud. Kuid ennem kui me Uuemõisa kõndima hakkasime, nägime väikeseid tüdrukuid liivakastis mängimas. Tavaliselt kui pisikesed liivakastis mängivad ämbrite ja kühvlite ja asjadega, siis need lapsed seda ei teinud. Üks pisike tüdruk võttis liivakastist surnud roti (mis oli ikka totaalselt suur) ja ütles teistele: " Sellega küll mängida ei saa, ta on ju surnud" ning pani selle liivakasti tagasi. Ulme lihtsalt.

Õhtul sai ka nalja päris palju. Janne rääkis, et ta hakkab kolima ning kui ta oma korterit kirjeldama hakkas, siis mul ja Meliital oli küll nalja kui palju. Mingi kella 1 ajal läks Janne minema, kuid järsku tuli ta tagasi ning teatas, et ta jättis püksid maha. Ausalt, ma pole veel nii palju naernud.

Aga olgu, ega siin pikka pidu pole. Lähen ära magama. Kell on ka juba 1.05.

Homme tuleb Mari oma suure nohuga. Loodan, et tal on kaasas mingi skafandri moodi asi, et ta ei nakataks ka mind.

Btw, homme on Kolledži koori esimene proov.Wiiiiii koolon ja täht d

Head ööd :)