Kes ütles, et elu on raske? Elu on raske ainult sel juhul, kui ise enam oma asjadega hakkama ei saada.
Hetkel maadlen inglise keelega (Meelis, mitte sõna otsese mõttes) ning ma tunnen, et see käib mul üle jõu. Ma pole just kõige tugevam oma kursuselt, kuid ma loodan, et mitte just ka kõige halvem, aga eks seda näitab kolmapäeval tulev inglise keele suuline eksam. Ma loodan, et kõik läheb hästi ja ma mitterahuldavat hinnet ei saa, kuid ja, pean tõdema, et minu pisike rosinasuurune ajuke ei võta seda suuremahulist materjali vastu. Siinkohal tekib küsimus suurele ringile (kui suur on suur ring?), et kuidas saab oma mälumahtu suurendada?
Ma olen juba õppimisest nii kurnatud, et isegi meie kolledži koori juhendaja ei suudaks oma naljadega mu tuju tõsta (mida ta tavaliselt ikka teeb, kui olen tujust ära).
Igatahes (see mu uus parasiitsõna), lähen tuulutan end veidike ning homme hakkan ma kõigest väest edasi õppima, sest täna, nagu ma juba ennist mainisin, mu pisike rosinasuurune aju ei suuda enam. Kuigi jah, pean tõdema, et ma oleks võinud õppimisega alustada varem, mitte kaks-kolm päeva ennem eksamit.
Peace out s****rs.
2 comments:
Ma jätsin sulgudes oleva vahele ja lõin endale pildi pähe, kuidas see kõik võiks välja näha, sina maadlemas inglise keelega... mõõda tuba, asjad lendavad ja kukuvad, lehed rebenevad ning lõpuks võidukalt (nagu sa mainisid et käib üle jõu) tõuseb inglise keel püsti ja pühib end puhtaks ning istub tagasi oma tooli peale family guy-d vaatama (kuna seal, ma olen täiesti kindel, et juhtuvad sellised tegevused/asjad, siis oleks loogiline seda vaadata) =D
Sa oled küll inimene, kes hetkel mu tuju positiivsemaks muutis. Kus sa olid siis, kui mul oli räige motivatsiooni puudus ja tuju oli täiesti negatiivne?
Post a Comment