Haapsallu sõit oli väga unine ja rebaste rohke. St ma olin magama jäämas, kuid magama ei jäänud. No teate küll, kui on räige uni ja siis suigud vms. Selline tunne oli autos. Põhjuseks: hakkasin kodust sõitma kell pool 6. Haapsallu jõudsin u pool 9. Õhtul muidugi.
Tuppa jõudes ei rünnanudki mind tolmurullide armee. Asjad tuppa lohistatud siis läksin tsekkima Stiina, Annika ja Kreet´a uut tuba ja selle tsekkimisega läks umbes 2 tundi. Me ajasime juttu ka loomulikult. Kõigest.
Pool 11 jõudsin tuppa ning esimese asjana mis ma kotist välja võtsin oli läpakas, sest Marile oli vaja ette lugeda viking loto numbrid :D Ta teab, millest jutt. Kui msni lahti tegin tulid minuga rääkima Ville, kes on mu üks parimaid sõpru, ning Janne. Janne kutsus mind välja ja siis ta ütles põhjuseks, et ta tahab jalutama minna ja rääkida ning et ta igatseb mind. Kuid kahjuks olin mina oma õue kostüümi vahetanud voodikostüümi vastu ning seega jäi see katki. Ta mainis küll midagi akna all serenaadi laulmisest, kuid ta mainis ka seda,et ta teeks seda ainult sel juhul kui ma lähemal elaksin :D Igatahes, nagu msni jutust aru sain, siis on tal mulle väga paljustki rääkida. Ta kutsus mind homme läänemaa bändide võistlusele ka, sest arvatavasti polnud tal kellegagi minna, kuid ma olin nõus, sest ma igatsen teda VÄGA.
Hetkel pole ma mitte ühtki asja peale läpaka liigutanud oma übersuurest spordikotist. Ehk oleks aeg?


Need on Ville ja mu parim sõbranna Sandra :)

Kvaliteetaeg nendega pole isegi väärt kulda :)

Nüüdsesks ma olen veendunud, et ma olen õnnega koos, et mul lokid on. Ma küll pole enam arvestust pidanud, et kui kaua ma pole sirgendajat kasutanud, kuid ma usun, et ma võin selle nüüd karpi tagasi pakkida, sest ma olen juba ära harjunud oma lokkidega. Mõni päev tagasi ma mõtlesin, et sirgendan juukseid, et vaadata, kas nad on ikka kasvanud ka, kuid mis mõttega ma hakkan end ärritama. Küll nad kasvavad pikaks tagasi.

Arvan, et nüüd peaks hakkama raamatutelt tolmu maha pühkima, sest kaua ma ikka loorberitel puhkan. Pean tõdema, et mul on olnud väga hea vaheaeg siiani. Olen käinud laulmas, S´ga väljas ja olen niisama kodus jalad seinale visanud. 28ndal on vaja teha üks eksam uuesti ning selleks pean ka hakkama õppima. Laupäeval kui Tallinnasse esimesele neidudekoori proovi lähme siis bussis hakkan sellega tegelema.
Kevadsemestri tunniplaan on küll jube. Ma ei tea kuidas ma küll emakeeledidaktika õppejõule ütlen, et ma pean tema loengu asemel olema Viljandis laulupeo ülevaatusel. Ma tean, et see on selline loeng, kust mitte mingi hinna eest ei tohiks puududa. Jube lihtsalt. Pean vist oma koorijuhendajal laskma kirjutada talle, et siis oleks nagu kirjalik luba olemas vms.
Kui väga aus olla, siis ma ootan juba, mil saan minna Haapsallu, mitte et ma õppima tahaks hakata, vaid sellepärast, et siis ma saan näha oma kalleid inimesi, eelkõige Jannet ja Mari. Igatsen väga neid :)

Ahjaa, esmaspäeval sain teada, et ma saan ka Norra kaasa minna projekti raames. Sinna minnakse mingit muusikali tegema vms. Ma olen üliõnnelik, sest 1. seal ma saan natuke oma inglise keele oskust praktiseerida ning võib olla ma isegi õpin seal midagi juurde ning 2. ma saan kvaliteetaega veeta S´ga. Õnneks Norra minek ei mõjuta väga Kolledžit, sest see nn tööreis toimub kevadvaheajal.

Selle vaheajaga olen saanud ka ühe halva kombe endale külge ning selles peaksin ma küll Une Matit süüdistama, sest ta on mind uneliivaga üle kallanud. Hommikuti lihtsalt ei saa üles. Keegi oskab öelda, mis selle vastu aitaks?

Mõni päev tagasi asusin oma tuba laiendama. Võtsin ühe seina maha, mis eraldas tuba ja garderoobi ning see tegi toa ikka palju suuremaks. Nüüd vaja ära oodata Mihklit, kes homme koju jõuab ning ta lubas ka mind aidata veidike. Tulemuseks peaksin saama suurema ja hubasema toa. Vähemalt esialgne plaan oli selline.

Segane jutt väga puhanud inimeselt. Kõiges on süüdi Kolledži poolt antud väga pikk vaheaeg (aga ma ei kurda, tegelikult).

"I'll Be OK"

When everything is going wrong
And things are just a little strange
It's been so long now
You've forgotten how to smile.
And overhead the skies are clear
But it still seems to rain on you,
And your only friends all have
Better things to do.

[Chorus:]
When your down and lost
And you need a helping hand
When your down and lost
Along the way
Oh, just tell yourself
Ah, I'll be OK

Now things are only getting worse
And you need someone to take the blame
When your lover's gone
There's no-one to share the pain
Your sleeping with the TV on
And your lying in an empty bed
All the alcohol in the world
Could never help me to forget

[Chorus:]
When your down and lost
And you need a helping hand
When your down and lost
Along the way,
Just try a little harder
Try your best to make it
Through the day,
Oh just tell yourself
Ah, I'll be OK

You're not alone (you're not alone)
You're not alone (you're not alone)
You're not alone

Just tell yourself
Ah, I'll be OK
Oh, just tell yourself
Ah, I'll be OK
Won't you tell yourself

[Chorus:]
When your down and lost
And you need a helping hand
When your down and lost
Along the way,
Try a little harder
Try your best to make it
Through the day

Oh, just tell yourself
Ah, I'll be OK
Ah, I'll be OK
Ah, I'll be OK

Täpselt minu tuju jaoks.

People always leave

"We all move on. Sometimes we take people with us, sometimes we don’t. That sucks. You used to be special. Now, you’re just like everyone else."

Miks mul peab olema mehe nimi?

Ma olen ise ka teadnud, et mul on mehe nimi, KUID kui ma oma nime google otsingusse sisestasin ja sealt pildid võtsin, siis esimene pilt oli juba selline nagu all olev pilt. Jube küll. Ma mõtlesin, et seda Võlur Merlinit kujutatakse ikka ilusa ja noorena, kuid ma pidin pettuma. Vahel ma tahaks küll, et mul oleksid ka mingid võimed nagu võluril. Kas elu oleks siis lihtsam?
KUI ma peaksin kunagi kuulsaks saama, siis ma peaksin endale mingi uue nime välja mõtlema nagu seda tegi Kadri Kopple aka Maiken, sest ma ei tahaks, et mind hakataks võluriks kutsuma.


PS, mu vend ütles, et eile olin ma kolmiksportlane. Aga eks ta teab, et ega ta ise parem polnud :)

Kuna nüüd on alanud järjekordne superstaari-saate buum, siis ma olen viimased 2 ööd näinud unes laule, mida ma saaksin seal esitada. Ma ei ole küll mingi superstaar, aga laulda ma ka oskan. Vähemalt mõned väidavad nii. Huvitav, kas see tähendab midagi? Kas ma peaksin midagi ette võtma? Miks ma neid unenägusid näen?
Sellised küsimused on mind viimased 2 päeva piinanud :s

Olin unustanud jõulusoki maha võtta seina pealt ning kui ma täna läksin seda maha võtma, leidsin sealt ühed mõnusad käpikud. Eelmised käpikud kadusid aastavahetusel ära ning seega kuluvad nad marjaks ära :)

Natuke ennem südaööd. Jah, tegin endast ise pilti, kuna vend oli sel hetkel Haapsalus.
Igatahes pildi põhimõte on see, et nüüdsest hakkan ma oma lokikesi rohkem hindama, sest ma avastasin, et nad võivad väga ilusad ja täitsa meeldivad olla.
Ma teen ühe eksperimendi ka endaga. See seisneb selles, et ma vaatan, kaua ma suudan olla oma lokikestega, ilma et ma neid sirgendaksin. Viimati sirgendasin ma kolmapäeval. Kuna nüüd on juba pühapäev, siis 4 päeva olen oma lokkidega harjunud.
Kui väga aus olla, siis ma olen õnnelik, et mul on lokid, sest igakell saan ma need sirgeks ajada :) Sirgete juustega inimestel läheb lokkide tegemiseks tunde, mul käib see kähku - veidike vett ja lokid olemas :)
Põhimõtteliselt oligi kõik. Nonsense jutt, I know.

Võtame siis lokkide terviseks, sest Mati unustas jälle oma liiva või siis sai tal see otsa ennem kui minu juurde jõudis :)
Proosit.

HEAD VANA NING KÕIKE PAREMAT UUEL AASTAL :)

PS ! Ärge andke endale lubadusi, mida te ei suuda pidada :)

Kaks päeva veel ja siis ongi käes uus aastanumber. Kui väga aus olla, siis ma ei tunne küll, et midagi hakkaks muutuma. Pole sellist tunnet, et läheks keset linna säraküünal käes, raha õhku laskma ja inimesi kallistama.
Eile käisime Elvas emaga. Päris lahe ema-tütre päev oli. Peaks selliseid retki rohkem korraldama. Rääkisime maast ja ilmast, naersime. Mulle meeldis.
Täna plaanisime Tartu minna, kuid see jäi kahjuks ainult plaaniks. Eks näis, võib olla lähme homme.

Mulle meeldib uni ja mulle meeldib magada kella 12ni. Siit tekib küsimus, et mis kuradi pärast ma täna jälle ärkasin kell pool 10. Ma loodan, et see mingiks traditsiooniks ei kujune. Peab vist tegema mingi kokkuleppe Matiga, et ta varuks uneliiva minu jaoks.

Mul on nii igav hetkel, et ma olen isegi nõus nõusid pesema ja pesu triikima (tegelikult ma jälestan neid töid).
Lähen otsin endale mingi tegevuse.

Bye :)

Mul on olnud nii palju tegemist kogu selle lumega ja siis häid pühi soovimisega, et olen unustanud sinu, mu kallis blogi.

Eelmise nädala kolmapäeval käisid mu Raavo, Rait, Reimo ja keegi neljas, kelle nime ma enam ei mäleta, kuid algas ka R-tähega. Neljapäeva hommikul ärkas Raf mu toas ja küsis imeliku küsimuse: "Miks sul nii palju lehmi toas on? Ära ütle, et see on su lemmikloom." ja peale selle viimase lause ütlemist hakkas naerma. Ma vaatasin teda imelikult ja vastasin: "On ja, mis siis?"
Ja ma tean, olen imelik, sest mu lemmikloom on lehm. Ma ei saa aru, keegi ei hakka kellelegi ette heitma seda, et ta lemmikloom on hobune või siis kaamel või siis koer või kass. Miks naerdakse seda välja, kui ma ütlen, et ja, mu lemmikloom on lehm. Koer ja kass on nii tavalised loomad ju.
Igatahes, selle aasta jõuludel sain ma oma lehmakollektsiooni veel ühe karvase eluka juurde. Tänan ema/isa. Muidugi, teised kingitused meeldisid ka, mis olid veidike praktilisemad kui see, aga siiski, lemmikkingitus :)
Lemmikkingitus sõbrannalt oli imehead kommid, lihapirukad ja pisike, kuid väga tähtsa sisuga, võtmehoidja (mida mul just vaja läks). Kommid läksid nagu soe sai vanaisa kõhtu, talle meeldisid need, aga S ära muretse, ma sain ka mõned ja ma võin öelda, et need olid väga head :)

Eile õhtul tegin endale 2011 wish list´i. Sinna panin kirja kõik asjad, mida ma sel aastal soovin saavutada/ära teha või siis saada. Viimane oli veidike omakasupüüdlik, eks? Mis parata, selline ma juba kord olen. Peaks selle nimekirja panema sellisesse kohta, kus vanemad seda näevad, et nimekirjast mõned punktid nt mulle sünnipäevaks kinkida (a)

Uueaasta lubadustega ei hakka ma üldse pihta, sest ma tean et ma ei suuda neist niikuinii kinni pidada. Kunagi üks sõbranna ütles, et elada tuleb 1 päev korraga ja niimodi nagu see oleks viimane. Muidugi jaa, ma tean, et mõned kuulsad onud/tädid on ka seda öelnud, kuid kui see tuleb sõbranna suust, on see palju usutavam. Trust me.

Kellele ma pole veel häid pühi soovinud, siis ma loodan,et nad pole pahased. Küll ma kunagi heastan selle. Never say never. Nagu Bieberi laul. Naljakas.

Pühkige siis kõik oma lumised saapad puhtaks ning ära midagi lolli lubage uueks aastaks :)

Tahaks koju minna. Pole kunagi vist nii väga koju igatsenudki.

Inimene, kel on lokid, tahavad sirgeid juukseid ning inimene, kel on sirged juuksed, need tahavad lokke.

Minu hommik algab just sellise soenguga, kui ma juhuslikult pole oma lokikesi sirgeks ajanud. Võib isegi öelda, et ma näen palju hullem välja :)
Teise pildi peal olevad lokid võiksid mul koguaeg olla, siis ma ei sirgendaks üldse oma juukseid :)

Kui täna Jannele bussijaama vastu läksin, tuli mulle vastu 3 tädikest, kel oli seljas moodsad poolpikad karvased ja mõnusalt soojad kasukad. Sel hetkel soovisin ka, et mul oleks selline kasukas seljas, sest õues oli ikka piisavalt külm.
Janne juurde jõudes näitas ta mulle oma rohte, mida ta võtma peab. Need olid väga suured - nagu ta ise ütles, lehmakommi eest.
Igatahes, ma olen õnnelik, et ma sain natukeseks välja ühikast, sest nii palju on vaja teha ja ma vajasin väikest kõrvalepõiget sellest.
Tänan Janne sind selle eest, et ma sain täna õhtul nii palju naerda. Sellest mul puudus oligi.

Olge siis kõik positiivsed ning btw jõuludeni on 12 päeva veel :)

Friens who do everything togehter

If you laugh, I laugh
If you cry, I cry
If you jump out of the window, I laugh

Armastan sind ka Janne :)

Kolledži jõulupidu

Tegin pisikese kõrvalpõike eetiliste artiklite lugemisest ning annan pisikese ülevaate eilsest Kolledži jõulupeost.

Me tahtsime eile, et Mihkel meid Blu Holm´i jõulupeole sõidutaks. Läksime poiste tuppa, et ta käest küsida, et kas ta oleks nõus meid sõidutama, st oleks nõus kaks tiiru tegema, kuna ma pidin ennem minema, et kooriga proovi teha. Õnneks ta oli nõus. Ja siis andis Mihkel meile kommikarbid (mulle sellise nagu pildil ja Marile punase karbiga), kuigi asi oleks pidanud olema vastupidine. Igatahes, Mihkel, aitäh . Väga head kommid on :)Tegime oma kursusega tantsu jõuluvanale. Siin pildil ma siis olen räpineiu nagu E mulle eile ütles. Tegime Bieberi, Lady Gaga ja Black Eyed Peas´i remixi. Ise oleme väga rahul. Loodame, et publik oli ka :)
Arva ära, millist rolli mina ses tantsus etendasin :D

Kas te panite mu T-särki tähele. Onju armas pilt? Meelis, ütle jaaa :D
Muidu mulle jõulupeo ülesehitus isegi meeldis, kuid söök oleks võinud parem olla. Kuigi ja, pean tunnistama, et kook oli D E L I C I O U S. Pisike koogi pilt ka siia.

Need on siis pildid sellest, mis ma enda kingikotist leidsin. Ma oleksin väga õnnelik olnud, kui selle padja peal oleks lehm olnud (see on ju mu lemmikloom), aga ma olen ka ahviga rahul, sest ahvid on ka lahedad loomad.
Sarvedega on selline asi, et need meenutavad mulle räigelt põtru ja seoses põtradega tuleb meelde jõuluvana.

Kas Te olete jõuluvanale juba oma selleaastased soovid edastanud? Mina olen. Kirjutasin talle juba novembri kuus. Vastukirja ma kahjuks ei saanud, kuid ma loodan, et ma saan kõik need asjad, mida ma palusin.

Järgmine eksam tehtud. Võib öelda, et olen rahul.

Vahel on tunne nagu keegi lööks haamriga vastu pead ja vahel ei tunne midagi. Suht suren selle migreeni kätte. Lugesin, et migreen võib olla põhjustaud väsimusest või üleaktiivsusest. Mul pole kumbagi. Olen puhanud, isegi liiga palju ja aktiivsusest jääb küll puudu. Migreen on halb. Ei soovita seda kellelegi.
Hetkel soovin, et ma näeksin und, mis sõnad mul tuleb inglise keele eksamil ära seletada ning et ma neid ma ka hommikul mäletaksin.

Tahaks koju ära minna juba :(

Kes ütles, et elu on raske? Elu on raske ainult sel juhul, kui ise enam oma asjadega hakkama ei saada.
Hetkel maadlen inglise keelega (Meelis, mitte sõna otsese mõttes) ning ma tunnen, et see käib mul üle jõu. Ma pole just kõige tugevam oma kursuselt, kuid ma loodan, et mitte just ka kõige halvem, aga eks seda näitab kolmapäeval tulev inglise keele suuline eksam. Ma loodan, et kõik läheb hästi ja ma mitterahuldavat hinnet ei saa, kuid ja, pean tõdema, et minu pisike rosinasuurune ajuke ei võta seda suuremahulist materjali vastu. Siinkohal tekib küsimus suurele ringile (kui suur on suur ring?), et kuidas saab oma mälumahtu suurendada?

Ma olen juba õppimisest nii kurnatud, et isegi meie kolledži koori juhendaja ei suudaks oma naljadega mu tuju tõsta (mida ta tavaliselt ikka teeb, kui olen tujust ära).
Igatahes (see mu uus parasiitsõna), lähen tuulutan end veidike ning homme hakkan ma kõigest väest edasi õppima, sest täna, nagu ma juba ennist mainisin, mu pisike rosinasuurune aju ei suuda enam. Kuigi jah, pean tõdema, et ma oleks võinud õppimisega alustada varem, mitte kaks-kolm päeva ennem eksamit.

Peace out s****rs.

Käisime Kreeda ja poistega all friikaid tegemas ja nüüd haisen ka nagu üks suur friikartul. Homme esimese asjana panen kõik riided pessu :D
Ja järjekordselt räägin ma Meelisega juttu.

Huvitav kuidas me peaksime käsitöö eksamit tegema kui õppejõud on koguaeg haige?