Võõrutusravist tagasi aka maailmapikimsissekanne

21 päeva olen siia mitte midagi kirjutanud, sest mu elu on lihtsalt vahepeal nii kiire olnud, et jube. Panen siia siis lühidalt oma tegemised kõik kirja, sest Mari (uus sõbranna) ootab sissekannet.

25.-27. JUULI - VALGAMAA NOORTE SUVEKOOL. Eelmine aasta toimus see esimest korda, seekord oli see siis teist korda. Koht kus laager või siis nn suvekool toimus oli Otepääl Annimatsis. Kõik need kolm päeva veetsime vabas looduses. Ööbisime telkides. LOOMULIKULT unustasin mina hambaharja koju. Nii minu moodi. :D Käisime ema, Sandra ja Siimuga (mu elukaaslased need kolm päeva) kiirelt Otepääl ära. Peale hambaharja ostsime ka teisi asju, aga need jäävad saladuseks :)
Päeval toimusid kaitseliidu poolt koostatud programmi järgi tegevused. Meid jagati gruppideks. Ma sain olla väga mõnusa grupijuhiks. Kõik olid võõrad, aga me saime läbi nagu me oleks ammused tuttavad. Päevajuhiks oli loomulikult meie vana sõber Venno Loosaar. Võib öelda, et laager või nn suvekool oli üliedukas, va öine häire, millepärast ma endale räigelt suure nohu sain. Aga muidu pöidlad püsti :) Mõned pildid ka siis seal veedetud ajast.


29. JUULI - KLASSI KOKKUTULEK. Mul on hea meel, et me kokku saime, sest ma polnud osasid tervelt 2 aastat näinud. Kujutate ette, isegi meie klassijuhataja tuli kohale. Alguses võtsime vaikselt ning siis kui klassijuhataja minema läks, võtsid neiud ja noormehed kottidest veinid ja teised joogid välja. Nalja sai palju. Kahju, et paljud tulemata jätsid. Klassijuhataja tegi ka nalja, et ta tuli ainult sellepärast, et puudujad kirja panna :D


30. JUULI - "Palju õnne!" ÜLLATUSPIDU - mõtlesime Mihkliga oma emale "Palju õnne!" üllatuspeo korraldada, sest ta valiti tagasi Tõrva Avatud Noortekeskuse juhatajaks. Seda me ka tegime. Kutsusime paljusid kohale, kui kutsututest tulid ainult 4. Hea töö inimesed. Ma ei peaks seda pidu totaalselt ebaõnnestumiseks, kuid ja. Vähemalt mu emale meeldis see, et inimesed teda meeles pidasid, vähemalt need neli.
Õhtul sai palju vägijooki tarbitud ning järgmine hommik ei olnud üldse hea olla. Terve päeva magasin maha. Aga see selleks :)

3. AUGUST - GRILL MERE ÄÄRES
Taavi kutsus Ketut grillima mere äärde ja tema ütles, et ta ei lähe ilma minuta. Ma olin nõus, kuigi me olime just söönud ja ma olin suht väsinud ka tööl olemisest. Aga seda nõusolekut ma ei kahetse :) Meil oli väga lõbus. Ketter oli lõpus väga meeldivas meeleolus :)

5. AUGUST - AUGUSTI BLUUS.
Umbes kella 16 paiku galerii uksest välja minnes kuulsin väga mõnusat bluusi. Cambrino juures mängis üks ansambel. Nii mõnus :) Peale tööd kui ma koju jõudsin, siis ma pidin ainult akna avama ja ma sain siis ka seda sama mõnusat bluusi kuulata. Oh seda rõõmu :)

6. AUGUST - HAAPSALU-PÄRNU, PÄRNU-TÕRVA
Kell 10.30 hakkasin mina reisima. Koju jõudes olin väga väsinud sellest bussisõidust. A ma kirjutasin terve bussisõidu aja mingeid asju ka üles.
"*Jällegi hakkab see bussisõit pihta. Mulle kohe üldse ei meeldi sõita bussiga. Eriti veel nii pikka sõitu nagu seda on 270km. Aga ma sõidan ainult sellepärast, et minna 7ndal Valka, et minna Kevini ja Ainari esinemist vaatama. Endal hakkab ka rahast kahju, kuid ma lubasin, et olen kohal. *Mul on selline tunne, et tahaks jäätist .. hihiii. *Instrumentaariumis on nüüd veel suuremad allahindlused. Wiiii. Hea, et ma prille eelmine kuu ära ei tellinud. Nüüd tuleb vaid need õiged välja otsida ja ost sooritada, muidu ma olen varsti täitsa pime. *Ennem bussi minemist hakkas Haapsalus vihma sadama. Loodan, et Pärnus ei saja, sest ma panin hommikul sandaalid jalga. Hommikul veel mõtlesin, et kas panen Ketu pisikese vihmavarju kotti või ei, aga näed, nagu Murphy seadus - kui vihmavarju või keepi kotis pole, siis hakkab sadama. Üleüldse on terve see nädal mu eluga vingerpussi mänginud: Nikoni jätsin koju- käisime mere ääres grillimas, Tamme tn võtme jätsin Tõrva- korteris pole sooja vett kuni 22.augustini ja kõige lõpuks vihmavari. Olen üks tuulepea küll. EBAMEELDIVUSED BUSSIS PÄRNU- TÕRVA *Täitsa pekkis, keegi lasi bussis endale lõhna peale. Appiii .. ma suren .. õigemini mu nina. Buss on nii ülerahvastatud ka. Mu kõrval istub naine, kel on kala lõhn juures. I hate fish. Why God? Why me? *Bussijuht pani just konditsioneeri tööle. Väljas on niigi külm ja tema teeb nii. KUS ON MÕISTUS?"

7.AUGUST - BANDTOUR2011.
õhtul kell 20 läksime mina, Mihkel ja Sandra Valga rockiklubisse. SWD ja Tõrva poisid esinesid seal. Sandra muudkui korrutas, et ta ei tea kuhu ta sattunud on, kuid ma tundsin end üllatavalt hästi. Peo lõpus sain mingi Artisega tuttavaks, kes otsis endale rockipeolt tüdrukut/naist õhtuks :D Our conversation was pretty funny and very awkward :D
Aga nagu ma lubasin Kevinile ja Ainarile, ma siiski käisin kohapeal. Ahjaaa .. sain endale ühe sõbra juurde, Mari. Ta koob mulle praegu susse .. hihiiii ning lätlased ei oska juua ;)


Kuigi ma lubasin Ketterile, et reisin Tõrvast Haapsallu esmaspäeval, siis seda lubadust ma kahjuks murdsin. Tagasi Haapsallu läksin teisipäeval. Minu reis: Tõrva-Tartu, Tartu-Haapsalu.

9.AUGUST - TÕRVA-TARTU, TARTU-HAAPSALU. SOOLALEIVA PIDU.
Kuna ma ei pidanud siin, viruaalmaailmas, oma blogi, ei tähenda, et ma poleks midagi üles kirjutanud. Mul on pisike märkmik, kuhu ma vahepeal kirjutan asju üles kui arvutit parasjagu käepärast pole. Siin on siis see märkmiku tekst.
"Reis Haapsallu 09.08.2011 *Elva bussijaamas istus üks vanaema oma lapselapsega. Nad jäid mulle silma sellepärast, et see oli nii ilus vaatepilt. Lapselaps kohendas vanaema pearätti ja paitas teda. See tuletas meelde, et kunagi käisin ka mina vanavanaemaga väljas niisama istumas. Me rääkisime alatasa absoluutselt kõigest. Good memories. *Kui Tartusse jõuan, siis esimese asjana ostan bussipileti Haapsallu ning lähen otsin endale midagi hamba alla. Kõht on jube tühi :(. *Nii .. bussipilet ostetud, söök tellitud. A ja btw, JANNE HELISTAS MULLE JA TEATAS VÄGA HEAD UUDIST. TA SAI TALLINNA ÜLIKOOLI TASUTA KOHALE. I´m so proud of her. Kaua pidi ootama seda, aga ma ütlesin talle seda algusest peale, et peab kannatlik olema :). Nüüd tuleb ainult toit ära oodata. Kui keegi peaks mu kõrvale istuma, siis arvatavasti kuuleks, missugune rock-kontsert mu kõhus praegu toimub. A ja ma istun Tartu bussijaama juures olevas Ränduri kohvikus. Päris mõnus koht on. Jei .. söök tuli. Nüüd saab lõpuks ometi tänase päeva esimest söögikorda nautima hakata. *Söök on vägagi hea, sest nagu öeldakse - kui sul on tühi kõht, siis läheb kõik alla.
* Meile tulevad täna mõned sõbrad külla, st Ketteri sõbrad põhiliselt. Martinit, Taavit ja Keijot tean, kuid mingi Andu ja Sandor don´t ring a bell. Loodan, et Janne ka ikka saab/viitsib tulla, ta on 23ni tööl.
*Friikatele on nii palju kartulimaitseainet pandud, et nüüd nii pea ma friikaid süüa ei taha.
*Kuna ma ei jõua kunagi läpakasse, et oma blogi interneti keskkonda lisada, siis võtsin endale ühe pisikese märkmiku, et siia oma mõtted ja teod kirja panna, et need hiljem saaksin blogisse ümber kirjutada. Ma tean, et see on suht kilplase tegu, kuid mulle nii meeldib. Olen tegelikult juba põhimõtteliselt kahe ja poole nädala tegemised blogisse mitte kirja pannud. (Halb sõnastus. Don´t care right now.)
*Tahaks endale uusi papusid. 3 nädalat ostsin, st ema ostis mulle ühed teksad, suht tight´id ja nüüd olen nendest nn välja kasvanud. Püksid on lihtsalt suureks jäänud. Valisin just ekstra natuke kitsamad püksid, et kui ma olen alla võtnud, siis on ikka endal ka aru saada. Kui laupäeva päeval küsisin Mihkli käest, et kas ta tahaks tight´e endale, sest ma tean et talle meeldivad need, siis vastus oli koheselt ja. Ainsaks tingimuseks oli, et tema annab oma teksad mulle. Ja nii ma saingi endale järjekordselt sellised püksid, mis on ülalt veidike väiksed. Nüüd kui kaalunumber peaks jälle muutuma, siis saan ise ka sellest aru. Kuigi ma söön väga korralikult, on see suvi minuga lihtsalt imet teinud. Ei teagi millest see tingitud on?! Imelik lihtsalt.
*Söön oma friikaid ikka väga aeglaselt, et oma aega täis oodata. Nii vastik on see, et bussi väljumiseni on nii palju aega. Bussid võiksid järjest liikuda, aga ei.
*Peab mainima, et siinne teenindus on väga hea. Sõbralik õhkkond, odavad hinnad. 3€ eest sain oma täitmatu kõhu ikka korralikult täis.
*Kell on 15.31. Peab veel kaua kaua passima. Jube lihtsalt.
*Üks naine pani oma asjad just praegu minu vastas olevale toolile. Ta vist plaanib sinna istuda.
*Mulle pole bussid kunagi meeldinud. Kui ma ei peaks ülehomme tööl olema, siis ma arvatavasti passiks praegu päevitustes rõdul ja võtaks mõnusasti päikest.
*15.40. Mul on kopp ees sellest istumisest ja ootamisest. Sel naisel, kes istuski minu vastu, on seljas mingi litritega pluus ja ta kõneleb väga palju omaette. Awkward.
*Teenindaja on juba mu taldrikust mingi 5x mööda käinud. Huvitav, kas ta ei tea, et kui kahvel ja nuga on asetatud kella 5 suunas, siis see tähendab, et inimene on lõpetanud ja ta võib nõud ära viia. Okou .. kuidas saab kohvist gaasid tekkida? Vene keelt kõnelev naine just röhitses. How rude.
*Oh ei, mingi mustlane astus just kohvikusse sisse. Nii Merlin, ole rahulik ning hakka palvetama, et ta sinuga rääkima ei tuleks. Oh ei, ta tuleb.
*Ta tahtis mulle ennustada ja siis küsis veel raha ka. Andsin kõik oma sendid talle, sest muidu ma poleks temast kunagi lahti saanud. Õnneks oli vähe neid sente.
*15.52. Oleksin peaaegu bussi alla jäänud. Totaalne deja vu. Läksin üle sebra ning buss tuli. Ta isegi ei võtnud kiirust maha. Ma igaksjuhuks jooksin üle tee, sest ühe korra ma juba olen autolt löögi saanud sebra peal. Teist korda seda ei juhtu. Käisin Statoilis ja nägin Kätlinit, kes töötas seal ja siis äkki tuhises Hannes Kaljujärv minust mööda. Kohe nii kiiresti, et ma tundsin ta lõhnaõli lõhna. Peab mainima, et see oli vägagi hea. Mmmmm ... :P
*16.52. Istun bussis ja vaatan aknast välja. Järsku hakkas vihma sadama. Huuuhh .. hea et ennem vihma bussi sain. Loodan, et Haapsalus ei saja. Aga nüüd lasen muusikal ja unel võimust võtta. Ilusaid unenägusid. Hihiii.
*18.07. Appi mu kael :S. Paide bussijaamas panin tähele, et Jehoova tunnistajate Kuningriigisaalid on kõikjal samasuguse välisfassaadiga. Naljakas. Õnneks on päike väljas, mis soojendab mu pakse põski läbi akna. Uni võiks tagasi tulla.
*18.22. Telefoni aku sai tühjaks. Nüüd ma küll kahetsen, et mp3´e kaasa ei võtnud. Niuks. Nüüd tuleb uni uuesti üles leida ning terve tee loodust mitte nautida.
18.34. Bussiistmed on nii ebamugavad. Türist tuli Kaie bussi peale. Jah, ma pole ikka veel und saanud. Ilma muusikata on raske, sest bussi konditsioneer undab ikka täiest jõust. 57km Raplasse. Juhhei.
*19.18. Siia ma suren. Raplas on tee ehitus. Selle väristamise peale läks see kõige magusam uni ka kaduma.
*19.35. Tund 30 veel. Kael on nii kange, et ma vajan kohest massaaži. Märjamaa 25km. Hurraa!?
*20.24. Tõmban mina kardina akna eest ning mida ma näen - lots and lots of black&white cows. I´m in heaven. Jah, ma olen imelik. Aga ma meeldin endale sellisena nagu ma olen :)
Ma ei saa nüüd hästi aru. Miks me sõidame nii aeglaselt? Ühtki autot pole ka meie ees ju. Huvitav, kas bussijuht ajas piduri ja gaasi segamini? No cmn. Niimoodi jõuan ma Haapsallu siis kui kõik on juba purjus. FU tee ehitused.
*20.35. Hei, see on ju tuttav koht. JEE RISTI. 32km more. 1941-1948? Mis siis toimus?
*20.47. Ainult 21km veel. Ma olen nii lähedal kodule.
*20.52. 17km veel ja ma näen jälle lehmi."
Mu kallis elukaaslane oli mul bussi vastu tulnud. Oh kui hea oli näha teda.

JAAN LEHEPUU KÄIS MEIE SOOLALEIVA PEOL !!!!!! Ning nagu näha viimasel pildil, hommik algas põhimõtteliselt lõunal. Minul oli külas Herr Pohmelus ja Frau Migreen .. niiet, mul polnud üldse nii hea olla kui Ketul. Aga vähemalt polnud mul nii halb olla nagu Andul, kes magas terve päeva maha ja peaaegu ka õhtu .. vist.
"*04.03. Andu: "See kahetoaline tuba on väga mõnus" *04.09. Andu: "Ma nüüd päriselt luban, et ma lähen koju ära." (Nimelt kui me oma külalised ära saatsime, siis Andu tuli tagasi, et meiega hakata veini jooma. See polnud üldse hea mõte. Mkmm.) *04.10. Andu Ketterile: "Romy tõuse üles. Kerdu ära üles. Ära maga." *04.13. Ketter: "Sina suur Andu ja mina väike Ketu." "

11. AUGUST - töö, istumine Triinu juures, öine eine Statoilis, passimised Wiedemanni spordihoone all, imelik teekond koju.

12. AUGUST - töö, Lounge´s "Lennujaam" salsa õppimine Jorge käe all, varakult koju.

13. AUGUST - päev täis retrofotode tegemist, moedemonstratsioon "Eclipsis", õhtune Valge Daami etendus linnuses, öine sõit Tallinnasse, öine pizza, unedemaa.

14.-16.AUGUST - PEREKOND KÄIS KLOOGAL TELKIMAS.
Selle reisi jaoks pole sõnu vaja. Pildid räägivad enda eest :) MHMMMMMM.

our family

our family

19.-21. AUGUST - REIS LÕUNA-EESTISSE, SUGUVÕSA KOKKUTULEK, ONU JUUBEL, JÄLLENÄGEMISRÕÕM.
Telefonisse kirjutatud: "19.08.11 18:09 - Ootan Markot, et ta mind töö juurest peale võtaks, et sõitma hakata ning üks pikkade juustega mees kõndis minust mööda ja hõikas "Oi tere hipi!". Mina vaatasin selja taha ja küsisin: "Kas te räägite minuga?". Mees: "Te hipid ei saa ise ka aru kui naljakad te välja näete.". Mul olid seljas lühikesed püksid ja must maika ning ma ei ütleks, et ma oleksin sel hetkel väga hipi moodi välja näinud."
BTW, mu vend kutsub mind hipimastaks :D Ärge küsige miks, ma ei tea :)
20ndal toimus suguvõsa kokkutulek, mis oli totaalne feil, sest väga väga paljud jätsid tulemata. Ei teagi, kas asi oli organiseerimises või siis kuupäevades. Kunagi hiljem panen siia ka pildi, kui selle kätte saan :)
Ega me tegelikult kaua suguvõsa kokkutulekul olnudki, sest mu vanemal onul oli juubel ja me pidime sinna ka jõudma. Maale jõudes märkasin, et vanaemal oli suures kilekotis võileivatordist alles jäänud leiva tükke ja kontsikuid. Ma kohe võtsin panni kätte ja hakkasin küüslauguleibu tegema :) Ülihead tulid .. isegi Mihkel kiitis neid :)
Natuke aega istusime vanaema juures ja siis läksime peole ära .. vähemalt me lootsime, et saame minna Õnne juurde istuma. Alguses ei tahetud meid sinna lubada, aga kui ma Brigitaga väravataga rääkisin, siis Õnne ütles, et ega ta meid sinna aia taha ka jäta :) Me oleme väga õnnelikud, et Õnne on lahke inimene. A ma unustasin lisada, et me vedasime oma sugulase ka suguvõsa kokkutulekult kaasa - Rando nimelt.
Istumine läks päris hästi. Nalja sai, head muusikat sai kuulatud, kaarte sai mängitud, sai oma lokkidega uhkustatud. Õhtu võis lugeda õnnestunuks.
Pühapäeval pakkisin oma asjad kokku ja peale lõunat võisime Markoga tagasi hakata sõitma Haapsalu poole. Tõrvast Pärnuni ma magasin, sest ma kaotasin oma prillid kuhugi oma korterisse. Pärnust edasi olin ma juba palju elavam.

23. AUGUST - ELU ESIMENE SEENELKÄIK
Peale tööd läksime Mariga Tuksi seenele. See oli minu elu esimene seenelkäik. Ja seda sai aru ka siis kui ma autosse istusin ja nägin, et Maril on ämbris nuga. Ma siis küsisin, et kas noa pidi ka kaasa võtma :D ja Mari vastas, et muidugi. Oh mind kül :P
Enda arvates läksin seenele, kuid tagasi tulin karbitäie mustikatega. Nii kui maha kükitasin oli minu ümber mingi miljon sääske. Ma tundsin, et ma olen täielikus põrgus. Täitsa kohutav. Nüüd ma siis tean, miks ma väga metsa ei kipu - sääskede pärast :)
Aga mulle meeldis kogeda midagi uut. Kunagi võtan end kätte ja võtan seeneraamatu ette, et kui järgmine kord on seenele minek, siis tean, millist seent tohib ja millist ei tohiks korjata.
Lubasin endale, et alates sellest kooliaastast hakkan ma tegema/kogema selliseid asju, mida ma kunagi varem pole teinud/kogenud. Alustame siis pisikestest asjadest nagu seda on seenelkäik. Langevarjuhüpped jätame kaugemasse tulevikku :)

Nii .. nüüd on terve elulugu räägitud. Ma luban, et never ever ei jäta ma oma blogi nii unarusse. Sest selle loo kirja panemiseks läks 2 päeva.

Ahjaa, sain minule hea uudise ka. Mihkel tuleb siiski Haapsallu õppima. Ühest küljest on see hea uudis mulle, et mul on ta siin lähedal, kuid samas on ka halb uudis ta silmarõõmule, kellest ta peab väga kaugel olema.
Nüüd on vaja vaid head uudist onult, kes ütleb, et me siiski saame Mihkli ka korterisse elama võtta koos meiega, kui me lähme Ketteriga korterisse.

Tervitaks inimesi, kes elavad Maal ning soovilooks oleks Koit Toome - Kas nii see ka jääb (eile hakkas väga meeldima ja peab ära mainima ka selle, et ma võin selle oma lemmiklaulude kogumikku lisada)

Päevas vähemalt 10x peab seda kuulama, eriti refrääni. See hakkas täiega meeldima peale seda kui olin kuulnud Tyler Ward´i coverit sellest loost. Soovitan ka teilegi Tyler Ward´i kuulata. Ta on (Y) tüüp.

Galerii kõrval asub Tigukass, mis on May ja Ursula Aavasalu oma. Umbes tund aega tagasi marssisid sinna sisse kamp noormehi, kes arvatavasti pidasid poissmeeste õhtut. Peigmees meisterdab praegu siin oma naist. Päris naljakaid kommentaare saab siin kuulda :D Nalja kui palju.
Ps! Peig ja ta sõbrad on väga kenad ja lihastes. Nukutöötoas on praegu päris raske lastele keskenduda :D

Perfect hairstyle (a)

Võileib sahtlisse peitu? Pole probleemi.
Salatikarp peitu? Ka see ei tule probleemiks :D

Kallid lugejad, veel üks küsimus teile, õigemini kaks:

Kas pruun või punane?
Kas lühike või pikk?

Nimelt tahan ma oma soengut muuta, aga ma ei ole veel päris otsustanud. Eks näis, mis järgmine nädal endaga kaasa toob

Ootan teie arvamusi :)

Kõigepealt tahaksin tänada oma kallist kursaõde Helinit, kes on alati ülipositiivne oma kommentaaridega ning tänu kellele ma tunnen, et ma pean oma elus rohkem riske võtma. Ja ei saa ka tänamata jätta Jaanikat ja oma nimekaimu Merlinit, kes samuti oma heade soovide ja mõtetega tegid mu tuju veidike paremaks.
Olen peaaegu 2 nädalat järjest tööd rabanud. Homme ehk siis täna ja ülehomme ehk siis homme veel ning juba siis saangi lõunasse. Ma ei jõua enam seda ära oodata. Esimese asjana kui ma bussist maha astun lähen lillepoest läbi ja ostan emale pisikese roosi, sest ma ta sai tagasi noortekeskuse juhatajaks, kuigi oli oht, et ta jääb oma tööst ilma. AGA Tõrva noored on lihtsalt ülilahedad ja übermegasuper toredad ning toetavad, et ema valiti tagasi noortekeskuse juhatajaks. Ma võin siinkohal öelda, et ma olen uhke, et mul selline ema on. Kui ta mulle täna helistas ja ütles, et ma võin nüüd rahulikult hingata ja talle õnne soovida, siis ma hakkasin lihtsalt nutma nagu pisike laps. Hea oli, et sel hetkel mitte ühtki klienti galeriis polnud :D Aga igatahes, palju õnne Merike :)

Olge sama mõnusad ja nautige neid vägaväga palavaid päiksepaistelisi päevi, mis meile veel jäänud on :)

Astusin 18.20 metsa tn korterist välja, et oma üksikut teekonda läbida. Mõtlesin, et lähen jalutan üksi veidike, loner nagu ma olen. Sihtkohaks võtsin promenaadil olevad pingid, kus on mõnus istuda ja oma mõtteid mõlgutada. Tee peale jäi Metsa pood, kust ma ka läbi käisin. Ostsin jäätist. Jäätise isu on mul juba pikemat aega olnud, kuid ma pole kunagi viitsinud poodi selle järele minna. A ei, valetasin, eile käisin. Ma pidin pettuma. Jäätised on nii väikeseks jäänud :(
Igatahes, peale jäätise ostmist seadsin oma sammud promenaadi poole. Kõndisin ja kõndisin. Lõpuks jõudsin ka kohale. Kui juba vee äärde jõudsin vaatasin natuke ringi, et endale vaikne koht leida, kus omi mõtteid mõlgutada. Otsustasin siis minna päikesekella juurde istuma. Tol hetkel polnud palju rahvast ka liikumas ning see tundus mõistlik koht, kuid ma pidin selles pettuma peale seda kui ma seal pool tundi istusin. Järsku hakkas selline rahvamass ringi liikuma ja seda kella vaatamas käima, et ma pidin endale uue koha leidma.
Promenaadil istusin 2 tundi. Igasuguseid mõtteid tuli pähe. Eelkõige kõige suurem koduigatsus maailmas. Ma ei saa aru, mis toimub. Pole kunagi niimodi koju tahtnud kui tol hetkel. Eks mulle tegelikult ei meeldi üldse üksi olla. Olen juba sellega harjunud, et mu ümber on tuttavad, eelkõige Ketu, kellega jagan korterit.
Aga nende mõtete juurde tagasi. Miks ma olen arg, et inimesele tunnistada, et ta pakub mulle huvi. Võib olla ma kardan vastureaktsiooni või siis seda, et meie sõprussuhted katkevad? Aga eks aeg teeb oma töö. Ma loodan.
Üks poiss, kes istus minust pink eemal, oli oma tüdrukuga ning nad arutasid midagi omavahel. Ma kogemata kuulsin, kuidas poiss ütles: "Üksik elu on igav." Oleksin tahtnud talle öelda, et ma totaalselt nõustun temaga :P
Oh, kuidas oleks sel hetkel kellegagi seal päikese käes istuda ning kasvõi niisama juttu ajada või siis istuda vaikuses. See oleks mõnus olnud. Aga ei, ma olin seal üksinda.
Võtsin ka kaamera kaasa, et äkki saan mingeid ilusaid pilte, kuid asjatult. Võib olla kui ma oleksin läinud Africa randa, siis oleksin mõnest pisipõnnist mõnusa pildi saanud, aga ma ei riskinud sellega, et mind oleks sealt minema pekstud. Inspiratsiooni pole ka enam piltide tegemisel. Niisama ka pole mõtet klõpsutada. Peab vist kaamera natukeseks karpi puhkama panema.
Koju tulles käisin jällegi poest läbi. Ostsin jäätist ja 4 banaani corny´t (totally addicted, again).

Nüüd siis istun kodus diivanil ja mõtlen sellest, kuidas juba 6 päeva pärast olen lõunas. Nädal on juba ära planeeritud ka. Pisike laager Otepääl sõbranje Sandraga. Pisike stiilimuutus. Taaskohtumine endiste klassikaaslastega. Kevin tuleb võib olla "koju", oleks tore. Ja siis nädal aega Haapsalus ja siis lähen Kevinit ja ta semusid kuulama Valka 7ndal augustil. Ma juba pm lubasin talle ning tavaliselt ma oma lubadusi pean ka. Eelmised 2 aastat olen ma koguaeg tööl olnud sel ajal. Seekord ma siiski pean minema. Lihtsalt pean.

Pool suve on juba läbi ja ma pole üldse päikest näinud ka. Peab end kokku võtma.
Aga mis ma ikka oma muresid siin teile kurdan. Olge mõnusad ja võtke suvest mis võtta annab, sest varsti hakkab kool :) Can´t wait. Nooooot :D

Bye :)

Good old times.

Kell on 1:20. Panin kõik msni aknad kinni ja siis kirjutas vend:

"Miku. ! pole telefoni ! says:
Kuidas me võime loota, et lapsed kuuletuvad oma vanematele, kui Tarzan elab poolalasti, Tuhkatriinu tuleb koju pärast südaööd, Pinocchio valetab kogu aeg, Aladdin on varaste kuningas, Batman sõidab 320 km / h, Okasroosike on laisk ja Lumivalgeke elab 7 mehega koos? Ära imesta kui teie laps käitub halvasti, ta õpib selle Muinajuturaamatust!"


und.

MA TAHAN JÄÄTIST !

Dear someboby. Help me. Please.

Üks inimene, kellega ma pole juba päris pikka aega suhelnud (kuigi ma tunnen vahel puudust), saatis selle laulu mulle. Tahaks talle midagi öelda, kuid ma ei oska kuidagi alustada. I´m speechless. "Aitäh" oleks nõme öelda ja "palun" veel nõmedam. Raske on.

Lugesin Vika mingist blogi sissekandest, et ta kadestab paarikesi tänaval, kes hoiavad käest. Pean tõdema, et ka mina kadestan neid. Jannega siin üks esmaspäev rääkisime pikalt, et küll see õige tuleb. Ta muidugi mainis ka seda, et natuke veel ja siis on juba uusi IT-mehi kolledžisse oodata :D

Aga ja, see õige võiks tulla üsna ruttu. Deem, mul tuli just meelde see, et ma lõhkusin mingi aeg suure peegli ära. No eks ma siis järgmised 7 aastat elan oma õnnetu armastusega :p

Tänane päev on päris hea olnud. Kell liigub päris kiiresti. Ketteri vend Keit käis ka siit 2 korda läbi. Esimest korda käis ennem Ketteri juurde minekut ja teine kord Ketteri juurest tulles. Kui ta esimest korda käis, siis tuli ta mu kingad läbipaistvas kilekotis. Ma mõtlesin, et võib olla on tal imelik kõndida naiste kingad näpus ja pakkusin varianti, et ma võtan need talt ära, aga ta oli päris õnnelik neid käes kandes :D Teist korda läbi tulles küsis, millal ma töölt ära lähen, et siis oskab süüa teha. Leemeti perekond on ikka ingleid täis. Ausalt :)

PS! Täna oli ka palgapäev, st osaliselt maksti raha, aga vähemalt maksti :D
ja üks vanapaar käis täna pildistamas. Väga vahvad inimesed. Sellised lõbusad ja naljakad. Endale tikkus ka naer peale :D

Praegu on galeriis selline pretensioonikas ostja, et anna minna. Kõigepealt ei kõlvanud talle see, et riietevahetamiskabiini juures pole kuhugi oma asju panna ja siis vingus, et peegel on keset tuba.
Kell liigub täna ka nii aeglaselt :(

Nädal puhkust.

Peale laulu- ja tantsupidu sain koju ära minna. Organiseerisin endale ühe nädala vabaks. Selle nädala sees oli palju puhkust ja mõned esinemised ja siis väike istumine ka.

Esmaspäev. 04.07. Puhkus.
Hommik algas kell 7 märja keele ja karvase ninaga. Kui Jacky tuppa saab, siis esimese asjana ajab ta kõigepealt isa üles, kes magab alumisel korrusel ja siis kui on võimalus tuleb ta teisele korrusele mind ja Mihklit üles ajama. Kuna mu vend on nüüd töö inimene, siis Jacky äratus on igal hommikul väga vajalik, sest Mihklile võid pommi ka alla panna ja ta magab ikka edasi :p Igatahes, pärast äratust sõin veidike ja siis kui kõik olid juba tööle läinud mõtlesin, et võtan veidike päikest, et kehale veidike jumet saada, kuid kus sa sellega. Jacky´l oli vaja mängida ja siis oli tal vaja vannis käia ja üleüldse muutus ta päevapoole väga ülemeelikuks. Päev möödus toas passides, sest ma ei jõudnud midagi teha.

Teisipäev. 05.07. Noortekeskuses.
Käisin noortekeskuses asju kolimas ja koristamas, et kõik neljapäevaseks avamiseks valmis oleks. Kaspar, Triin ja siis Karl olid ka abis. Sel päeval pidi olema mul ka laulmine, kuid pärast lõunat selgus, et see lükkub hoopiski edasi. Pm oli päev rikutud. Ma oleks saanud kodus koristada (mida oli väga hädasti vaja teha). Õhtul passisin niisama. Ahjaaa, õhtul/öösel piinasime Otikaid, et nad ikka tuleksid laupäeval pittu :D

Kolmapäev. 06.07. Proovid.
Hommik algas hästi. Ema oli pannud mul toaukse kinni, et koer tuppa ei saaks, sest ma olin magades sellist nägu nagu ma oleksin kuu aega järjest rasket tööd teinud :D Ärge küsige, ma ei tea missugune see nägu välja näeb.
Jep, see oli nüüd see päev, kus ma pidin laulma minema, järgmine päev oli esinemine kirjas. Ema tuli mulle ennem laulmist järgi ja siis tuli meid isegi ka kuulama. Ainuke, kes seda laulu oskas, olin mina, aga õnneks olid sellised lauljad kokku pandud, kes kiirelt sõnad ja viisi meelde jätsid. Peale pisikese koosseisu proovi oli kooriproov. I soprani oli 2, II soprani 1, I alti 4 ja II alti 2. Hea töö neiud :D Kuigi meid oli vähe, oli proov vägagi edukas.

Neljapäev. 07.07. Tõrva Avatud Noortekeskuse avamine.
Kell 10.30 oli vaja olla noorteka juures, et kell 12 avamisel esineda. Hakkasime siis proovi tegema mikrofonidega ja M ikka segas kõik ära. Lasin kõik filmile ja siis kui pärast seda vaatasin, oli päris piinlik küll. Ainult karjus, et millised superstaaid me oleme vms.
Esinemine läks hästi, kuid mitte nii hästi kui proovis. Tuleb tunnistada, et mu ema tegi väga head tööd noortekeskuse avamisel. Mis siis, et ma olin ta kõnet kuulnud mitmeid kordi kodus, tuli ikka mulle pisike pisar silma. Aga ma üritasin mitte seda välja näidata, sest kui ema oleks seda näinud, siis oleks ka tema kohe nutma puhkenud.
Päeval passisin noortekas niisama ja siis kui õhtu poole koju sain viskasin kohe jalad seinale (mitte sõnaotseses mõttes) ja jäin magama.



Reede. 08.07. Tõrva Linna päevade avamine.
Hommik oli vaikne. Lõuna ka. Õhtul kell 17 pidime olema keskväljakul, et suurel laval proovi teha. Proov läks hästi. Esinemisel mitte nii väga. Siis kiirelt sammud DeTolly poole, et linnapea vastuvõtul ka esineda ja siis saigi vabaks. DeTolly´s pidime õpetajat ootama 15 minutit, sest tema arvas, et on lahe kõiki enda järel ootama panna. Peale esimest laulu pidime lavalt ära minema ja mina loomulikult läksin tagasi samat teed kust me tulime, kuigi me pidime jääma nn lava kõrvale seisma. Kõigele lisaks panin ma pm ninuli ka veel. Õnneks see esinemine läks palju paremini kui TLP avamisel. Peale DeTolly´t läksin tagasi linna noortebände kuulama Sandra, Triinu, Helena ja ta õe Kristiinaga. Nägin Kevinit ja siis sain tuttavaks Ainariga, kes pidi ka meie juurde koju tulema. (See väljend "koju tulema" tuleneb sellest, et Kev käis üks suvi meil pm iga nv ja ema ütles, et ta juba nagu elakski meil ja siis sellest see väljend tulebki.) Peale poiste esinemist pakkisime asjad kokku ja läksime koju ära. Ennem viisime Sandra koju ja siis Mihkel oli nii purjus, et ta ei saanud midagi aru ja ajas niisama nõmedat juttu suust välja. Koju jõudes mõtles Mihkel, et tal on vaja linde toita. Me passisime kolmekesi niisama ja siis lõpuks jäin ma isegi ka magama. See juhtus mingi kella 3 paiku. Ainar kustus ennem meid ja siis Kevin oli viimane, kes magama jäi.

Laupäev. 09.07. 2 tundi sauna.
Kell pool 9 oli mul äratus. Siis läksin ma ära noortekasse, et end ennem kella 10t tuletõrjeplatsile vedada. Nimelt ma pidin 2 tundi veetma Nublu kostüümis ja Triin pidi olema Lõvi Leo. Aga ennem seda, kui ma platsile hakkasin minema, põletasin järjekordse südamekujulise armi endale käepeale. Seekord siis triikrauaga.
Öelge mulle palun, kuidas saab Nublut ja Lotet segamini ajada? :D
Päike siras ja selles kostüümis oli ikka päris palav. Õnneks tulid ennem 12st Kev, Ainar ja Mihkel ka. Kõgepealt ei tundnud mind keegi ära ja siis kui ma läksin lähemale ja Ainarile väikse müksu lõin said nad aru, millises kostüümis ma olen. Tahtsin Keviniga koos pilti aga sain hoopis Ainarga. Mitte, et ma nüüd kurb oleksin, vähemalt sain pildi :D
Peale kostüümirallit läksin keskväljakule Sandrat, Brigitat ja Gertut kuulama. Filmisin ka neid. Kunagi panen üles videod, siis saate kuulata, milliste imeliste häältega neiud nad on.
Kui linnast koju hakkasime minema, siis ennem kruusateele keeramist andis auto otsad. Kutsusin isa järgi, see vedas meid hoovi ning siis läks paanikaks, et kuidas Viljandisse saada, sest oli vaja esinema minna. Õnneks sai see probleem kiirelt lahendatud. Ainari ema käest saadi auto.
Õhtul tulid mulle külla mõned neiud ja noormehed. Mul on hea meel, et mul on sellised sõbrannad nagu nad on. Magama sain seekord kell 5 hommikul, sest siis kui mina mõtlesin, et oleks aeg minna magama mõtlesid mõned noormehed, et on kõige õigem mind laua tagant mitte ära lasta.
Nagu Ainar ütles, kõige sõbralikum Nublu maailmas :P


Ilmselgelt oli Ainar väga õnnelik, et auto just sel hetkel üles ütles.


Pühapäev. 10.07. Kõige suurem peavalu üldse maailmas.
Hommikul ärgates tundsin ma, kuidas mu pea lõhkus. Kui sõbrad seltsimehed olid ära saadetud, siis hakkasin pakkima oma asju. Palju ma end liigutada ei jõudnud ning seega läks pakkimisega nii umbes täpselt 2 tundi :D
Kui lõpuks Haapsalu poole sõitma hakkasime, siis ma sain mõnusalt tagaistmel magada. Vahepeal päike siras näkku, kuid mind see ei häirinud. Haapsallu jõudes oli kell suht palju. Õhtul käisime Ketuga veel Jannel ka külas. Siis kui kell 23 lõi, hakkasime kodu poole liikuma.Koju jõudes jäin kohe magama. Nii väsinud olin :)

Esmaspäev. 11.07. Kvaliteetaeg Jannega.
Pidin helistama talle kell 12, et kuna ja millal kokku saab. Mina põõnasin korralikult kella 12ni ja siis vb natuke isegi peale. Saatsin igaksjuhuks smssi J´le, et vb ta magab ka veel. Me oleme ikka väga ühtekad. Ärkasime pm samal ajal.
Mul oli pikk nimekiri, mida ma päeva jooksul tegema peaksin, kuid sellest nimekirjast sain ma ainult osa tehtud.
Kell 14 saime J´ga konsumi juures kokku. Käisime seppälä´s, walking´us, takko´s, shu´s, instrumentaarium´is, grande pizza´s ja siis hakkasime koju tagasi minema. Janne ostis endale ikka päris palju asju. Õhtul pidi ta minema Tln, et teisipäeval ja neljapäeval katsetele minna.
Kuna ma teadsin, et Keit, Ketteri vend, tuleb meile pikemaks ajaks, otsustasin siis salatit teha. Ei osanud midagi muud välja mõelda :D Salati valmis, tuli Ketu ja Keit koju ning siis mõne hetke pärast tulid ka Ketteri vanemad, ta sõber Jan ja Jan´i ema. Neil oli kaasas pizza ja siis keelekastet ka. Käisime Africa rannas jalutamas ja siis kui tagasi tulime, siis läksid kõik äkki laiali. Lõpuks olime kolmekesi kodus. Istusime köögis ja ajasime niisama juttu. Vahepeal oli hakanud sadama ja äikest lööma. Kui kell oli peaaegu 23, helises Ketu telefon. Tuli välja, et tal mingid sõbrad jäid Hiiumaa praamist maha ning nüüd vajasid öömaja. Kõige naljakam oli see, et Kuno ja Fredi (ei tea kas nende nimed kirjutatakse niimodi) olid jalgratastega. Vaesed mehed. Läbimärjad ja väga väsinud. Mis meil muud üle jäi. Loomulikult pakkusime me neile öömaja. Õhtu lõppes sellega, et me kõik istusime köögis ja rääkisime mingitest asjadest. Mina loomulikult vähem, sest ma ei osanud kohati midagi kaasa rääkida :D


Teisipäev. 12.07. Esimene tööpäev juulis.
Hommikul ärkasin tund aega ennem äratuskella. Küll oli pikk ootamine, et kell saaks 11, et tööle ära saaks minna. Aeg liikus lihtsalt nii aeglaselt. Õnneks sai hommikul niisama lobiseda ja väga hea välja nägemisega hommikusööki süüa :)
Lõpuks kui tööle sain, siis oli kohe tahtmine tagasi koju minna. Õhtuks oli läbi nagu läti raha. Kõigele lisaks tuli veel ka koduigatsus peale. Nõme eks? Õhtul tuli Jan meile külla ja paratamatult pidi ta meile ööseks jääma. Õnneks on meil koht olemas kus külalisi magama saab panna - köögis olev diivan :D


Kolapäev. 13.07. Õudne uni.
Hommikul ärkasin üles, toit oli valmis. Ketu läks tööle siis hakkasin ma askeldama. Pisike dušš ja siis tööle ära. Jan tõi ära. Nüüd ma siis suren siin vaikselt. Õudne uni on. Tahaks juba koju. Tänane kassa on ka selline, et nutt tahab kurku tulla :(
Õnneks ootab mind kodus ees soe tee võib olla ka soe toit kui Keit on midagi viitsinud teha.

Aga nii sõbrakesed. Ma lähen nüüd ja hakkan vaikselt otsi kokku tõmbama. Ja kõigile teadmiseks, kes seda loevad, et ma kirjutasin seda blogi sissekannet terve päev, sest vahepeal oli vaja midagi kustutada ja siis juurde kirjutada :D