Kes vana asja meelde tuletab on ajaloo õpetaja.

Olen juba päris pikka hoogu võtnud, et blogisse viimase aja sündmused kirja panna, aga nagu öeldakse, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Selle viimase poolega mul arvatavasti raskusi pole.

23. september oli meil rebaste pidu. Mäletan selle aasta peost kõike, õnneks. Minu jaoks lõppes pidu suure sinikaga põlve peal ja suure muhuga otsa ees. Aga ma ei kurda, sest pidu oli hea.

Pärast pidu sain teada, et alkohol on ikka üks väga võimas sõbramagnet. Peol rääkisin päris paljudega, kuid nädal pärast pidu on kõigil silmad maas. Miks? Ma ei mäleta, et ma oleks midagi halba teinud või öelnud. Aga võib olla ma pole lihtsalt piisavalt meeldiv inimene. Ma tunnen, et ma pole üldse seltsiv inimene, pigem selline endasse tõmbunud ja selline mittesuhtleja tüüpi. Totaalne vastand oma toakaaslasele Marile, kes saab kõigiga igas olukorras läbi. Siin kohal võin öelda, et ma olen selles olukorras arg inimene.

Eelmine nädal oli selles suhtes väga hull, et meil oli maateadusest ja siis elusloodusest väga suur kontrolltöö.

Esmaspäeva põhilause: „Jüri lõikab, Mihkel seob“ Loengus sai nalja järjekordselt, sest mu ees istusid Kristiina ja Victoria.

Kristiina ja ta neli sõpra

Teisipäeva hommikul teatas Heidi meile, et Tuisul on sünnipäev. Kuna meil pidi olema väga suur KT siis me mõtlesime, et kasutame seda sünnipäeva ettekäändena, et me ei peaks KT tegema. Tegime Tuisule sünnipäeva kingituseks selle, et ta ei pea meie jaburaid vastuseid parandama hakkama.

Teisipäeva õhtul hakkasime Mariga õppima eluslooduse KT. Ökosüsteemid ja selle tegurid. Igatahes materjali oli ikka piisavalt.

Ma võin öelda, et ma sain tegelikult selle osa päris selgeks, kuid kui kolmapäeval kontrolltööd kätte sain, siis ma pidin ära surema. Nii raske. Eriti see Ökosüsteemi tegurite osa. Jube lausa. Kui töö lõpetasin, olin mu aju üle kuumenenud. Ma olin enda peale nii vihane, et ma ei osanud midagi. Olin lausa nii vihane, et ma ei istunud peale KT tegemist Mari kõrvale, sest ma oleksin tema peal siis oma viha välja valanud :)

Neljapäeva hommikul sain teada, et meil jääb loeng ära. Siis kiired kõned Annikale, et võiksime hakata varem sõitma. Sõitma hakkasime ikka alles kell 12.15. Polegi kunagi Janarit nii rahulikult sõitmas näinud. Kuni Pärnuni oli minu ja unemati seis 1:0. Pärnus Tõrva poole sõites võttis unemati võimust.

Kohe peale autost väljumist läksin laulma. Nii hea meel oli näha S. Polegi kedagi nii kõvasti ja kaua kallistanud kui teda sel hetkel. Hea oli jälle oma koorikaaslasi näha. Reedel oli meil esinemine TG saalis koos norrakatega.

Laupäeval käisin vanaisal külas, sest tal oli sünnipeäv. Jube lihtsalt kui palju ma seal sõin. Vanaisa muudkui vaaritas ja siis tõstis taldrikule igasuguseid sööke: torte salateid. Sealt lahkudes tundsin end nagu pall, mida peab uksest välja veeretama. Üle pika aja nägin oma sugulasi. Võin uhkusega öelda, et mu suguvõsas on ilusaid inimesi. Randot pole ma näinud ~10 aastat. Jaa, ta on muutunud, ilusamaks. Ma nii enda silmailuks lisan ta pildi ka siia :)

Peale vanaisa juures käiku läksin Kaarlimäele maavanaema ja -vanaisa juurde sauna. See oli küll väga mõnus. Sauna nautisin ikka täie raha eest. Isa vahepeal helistas mulle, et küsida kas jäin sinna elama. Ülihea nagu.

Täna hommikul pakkisin asjad kokku, sest oli vaja hakata jälle Haapsallu sõita. Jube, see tee on lihtsalt nii pikk. Tunnen Marile kaasa, sest ta peab selle teekonna homme hommikul üksinda ette võtma. Ma õnneks tulin Annika, isa ja vanaemaga. Ennem lihulasse jõudmist helistas isa Mihklile, et küsida kus ta on. Kui Mihkel küsis, et kaugel me oleme, siis isa ütles, et haisupommilinnas. No offence, kuid nii see on.

Ühikasse jõudes ootas mind laual üllatus

Täna jõudsime Mihkliga käia ka Uuemõisas, kuna Cärol oli oma tarantli jaoks lambi maha jätnud. Kuid ennem kui me Uuemõisa kõndima hakkasime, nägime väikeseid tüdrukuid liivakastis mängimas. Tavaliselt kui pisikesed liivakastis mängivad ämbrite ja kühvlite ja asjadega, siis need lapsed seda ei teinud. Üks pisike tüdruk võttis liivakastist surnud roti (mis oli ikka totaalselt suur) ja ütles teistele: " Sellega küll mängida ei saa, ta on ju surnud" ning pani selle liivakasti tagasi. Ulme lihtsalt.

Õhtul sai ka nalja päris palju. Janne rääkis, et ta hakkab kolima ning kui ta oma korterit kirjeldama hakkas, siis mul ja Meliital oli küll nalja kui palju. Mingi kella 1 ajal läks Janne minema, kuid järsku tuli ta tagasi ning teatas, et ta jättis püksid maha. Ausalt, ma pole veel nii palju naernud.

Aga olgu, ega siin pikka pidu pole. Lähen ära magama. Kell on ka juba 1.05.

Homme tuleb Mari oma suure nohuga. Loodan, et tal on kaasas mingi skafandri moodi asi, et ta ei nakataks ka mind.

Btw, homme on Kolledži koori esimene proov.Wiiiiii koolon ja täht d

Head ööd :)

Tänase päeva laul :)

Kõik just nii ju ongi
muigad kibedalt
kõik on ikka vanamoodi
proovid ennast panna loodi
ja sa läed
ja sa läed
sa läed
kuni lõpuks näed
su ees on enda jäljed
iga päev

Kes otsib ei see leia
vaid siis kui komistab
oma aias pigem hulla
ehk siis leiad oma kulla
ja sa läed
ja sa läed
kuni lõpuks näed
su ees on enda jäljed
iga päev

ja sa läed
ja sa läed, sa läed
kuni lõpuks näed
su ees on enda jäljed
iga päev

Kõik just nii ju ongi
jah just nii ma tean
kõik on jälle omamoodi
annan sulle uue koodi
et sa teaks - ma läen - ma läen
kuni lõpuks näen
mu ees on enda jäljed
ja ma läen - ma läen
kuni lõpuks näen
mu ees on enda jäljed

ja ma läen
ja ma läen, ma läen
kuni lõpuks näen
mu ees on enda jäljed
iga päev

Ma sooviks, et Hannela mulle seda praegu lauaks. Igatsen neid aegu.

Kõige parem cover, mis üldse McFLY lugudest tehtud on. Jumaldan lausa.

Ahjaaa .. uus X-Factori hooaeg on alanud :) juba leidsin endale sealt kaks lemmikut ka :
ja siis

Ohjah. Olen olnud eemal päris pikka aega. Nüüd siis saan jälle alustada oma blogiga. Suvi läks nii ja naa. Enamus ajast puhkasin. Mõned esinemised olid ka, aga ma ei hakka minevikku meenutama, sest vanaema ütles ükskord, et kes minevikku meenutab, see on ajaloo õpetaja :D

September algas hästi. Mulle isegi kool meeldib, st mulle meeldib loengutes käia ja vanu tuttavaid näha, kuid mulle ei meeldi õppida. Hetkel peaksin ka tegelema maateaduse ja eluslooduse portfoolioga, kuid ma lihtsalt olen laisk. Ja ma tunnistan seda, sest hetkel puudub igasugune motivatsioon õppimiseks.

Haapsalus olen olnud juba nädal aega. Selle nädala jooksul on olnud nii draamat kui ka nalja.
See aasta elan Mariga jälle koos, mis on hea, sest kui teda poleks siis ma arvatavasti kukuks varsti Kolledžist välja oma tegemata tööde pärast. Tema ongi minu inspiratsioon õppimise lainel.
Oleme jõudnud juba käia ka ühel peol. Mitte, et me ise oleksime tahtnud minna, kuid meile käis eile Einar pinda oma välja minemise jutuga. Mul, Maril ja Meliital oli ennem välja minekut imelik tunne, et me kahetseme, et me välja lähme. Ma ei tea kuidas teistega on, kuid mina natuke isegi kahetsen. Selline ebakindlustunne on hinges. Aga ma loodan, et järgmine pidu kuhu ma lähen, on palju parem ja mõnusama seltskonnaga. Mitte, et ma loodan, vaid ma TEAN seda, sest see on rebastepidu, mille me see aasta korraldame esmakursuslastele.
Praegu nagu üksikasjalikult ei hakkagi rääkima, sest ma olen hetkel liiga laisk selleks.

Eile kuulsin head laulu:
Enjoy :)

Käisin täna oma eluta looduse järeleksami hinnet küsimas, sest ma tegin selle juba 29.märts ära, kuid oma hinnet pole ikka veel teada saanud. Läksin siis Mare kabinetti ja siis ta vaatas oma arvutist midagi ja siis ütles et F, siis mul jättis süda küll rohkem kui paar lööki vahele. Ma mõtlesin, et see ei saa võimalik olla. Õnneks ei oldud mu tööd veel ära vaadatud, vist. Niiet, mul on võimalus, et ma saan parema hinde kui F.
Tänane koolikorralduse loeng läks nii aeglaselt, kuid lõbusalt. Tänan Victoriat ja Kristiinat lõbusa loengu eest.
Nüüd vaatan vaheldumisi Kättemaksukontorit ja Ajujahti (Merlily on ka saates - kõik hääletamaaaa :D)

Btw, keegi võiks mu köha ka endale võtta. Köhin nagu hobune ja see ei ole hea :(

A ma muidu väga vabandan, sest ma levitasin valet infot kunagi ennem. Ma ei saa reedel koju. Tulen alles 28.mai. Siis on loengud ja eksamid läbi. 7-12 juuni olen välipraktikumil. Fun fun fun.

Ma olen täna ka veel üksinda, Mari tuleb alles homme. Ta sai küll nüüd natuke puhata. Aga eks meil kõigil ole pisikest puhkust vaja.
Natuke veel ja siis ma saan koju. Wiiiii.

Poisil on hääl nagu Shakiral

Käisime siis Reedikuga lossiplatsil vaatamas mis värk seal toimub. Algus oli paljulubav, aga kui me maha istusime ja esimene bänd lavale läks, siis ma pidin küll maa alla vajuma. Jube lihtsalt. Kohutavalt palju lauldi mööda. Ja see bänd tegi veel covereid ka, niiet, sorri poisid, aga te rikkusite väga väga head lood ära oma mööda laulmisega. Käisime vahepeal ühikast läbi, sest meil olid kõhud tühjad. Pärast läksime tagasi ja kuulsime väga head muusikat. Haapsalus laulavad kõik tüdrukud vist sellise nosaalse häälega. Imelik küll, kuid mulle täitsa meeldib selline hääl.
Nüüd istun ma arvutis. Filosoofia paberid on vist mulle silma viskama hakanud. Kuidagi ei taha see õppimine täna minna. Aga okei, ma mõtlen, et äkki saan midagi veel ära tehtud ennem kui väga ära kustun siin.
Kõrvaltuba läheb peole. Palju õnne neile.

Reedel saab asju pakkima hakata ning koju minna :)

Ma olen seda tunnet koguaeg kartnud, nüüd on see tunne vist ka minuni jõudnud.

No nii .. nüüd on siis peaaegu kaks nädalat möödas sellest, kui me saime võidukalt pärjatud Neerpeltis. Igatahes, need nädalad on olnud väga sisukad. Ma eriti ei viitsi praegu sellest reisist rääkida, sest selleks on vaja pildi materjali kõrvale. Ausalt, see lihtsalt oli väga lahe reis, piltide järgi vaadates võib mõnigi öelda, et me läksime sinna midagi muud tegema kui laulma.

Aga igatahes, ma kirjutaks siis alates sellest kui ma Tõrva jõudsin. Esmaspäev vastu teisipäeva. Orienteeruvalt kell 2 jõudsime Tõrva. Tegime peatuse KEKis ja sealt edasi eskortisid meid 2 politseiautot kesklinna. Seal nägime, et kaamerad on platsis. Muidugi nägin ma välja täpselt selline nagu ma oleksin just talveunest ärganud. Õnneks ma kaamera ette ei jäänud ning seega pole mul vaja põdema hakata.

Peale bussist väljumist tuli pisike pisar silma küll, sest kuna ma nii väga kartsin lennukiga lendamist, oli mul väga hea meel näha oma ema, isa ja kullakallist vanaema. Et me väga märjaks ei saaks, kuna sadas vihma, viidi meid Musta Kõutsi Kõrtsi, kus meid ootasid meie fännid, osad vanemad (kes väljas polnud), linnavalitsuse tegelased jt. Seal me siis laulsime, võtsime vastu lillekimpe ja 10 000 krooni või euro suuruse tšeki. Peale kõnesid me siis hakkasime sööma. Ma võtsin ka midagi, aga ma ei mäleta mida, sest ma olin tõsiselt väsinud ja kurnatud. Kõutsist sain ma minema alles kell 4 hommikul. Koju jõudes läksin ma magama oma suurde voodisse, mida ma igatsesin ikka päris palju. Kell pool 7 pidin juba üles tõusma, et ma saaksin oma asju pakkida ja siis kella 7st startima hakata. Asjad pakkis muidugi mu ema, sest ma ise ei olnud selleks võimeline. Alguses pidi vend kooli minema, aga ma vabastasin ta sellest. Ma arvan, et ta oli õnnelik selle üle.

Sõit Haapsallu kulges magades. Pärnus tegime Kaubamajaka juures peatuse. Kui me avastasime, et kaubamajakas on kinni siis me hakkasime edasi sõitma. Lihula tanklas tegime ka pisikese peatuse ning siis sõitsime edasi Haapsalu poole. Terve tee, kuni Lihulani ma magasin. Kell 10.05 jõudsime Haapsallu. Siis tuli mul mõte, mis oli väga idiootlik mõte, et võiks minna loengusse. Ma võin öelda, et seal loengus ma midagi erilist ei mõiganud, sest enamus ajast ma lihtsalt nokkisin vaikselt omaette. Kell 10 algas loeng ning see kestis kella 13ni. Jah, ma elasin selle üle. Thank God.

Maateadusesse ma ei jõudnud, kuna 1) ma ei olnud õppinud kontrolltööks ja 2) ma olin väga väsinud.

Magama läksin ma sel päeval kell 21.15. Ma olin nii väsinud, et ma jäin kohe magama. Mari õppis ülemisel naril. Öö veetis Allani juures, kuna ma olin nii sügavalt maganud, et ma hakkasin norskama. Aga õnneks sai Mari sellest aru ja ei mõistnud mind hukka.

Kolmapäeva hommikul läksime siis arvutisse. Seal tegime mingit powerpoint´i asja. Kell 15.15 algas elusloodus, kust pidi ka KT tulema, kuid see jäi ära, kuna ma vabandasin ja siis teised ka, kes oleksid võinud selle ära õppida vabalt vms. Kolmapäeva öösel oli meil jällegi probleemiks see, et meie kõrval toas olevad tüdrukud õppisid öösel. Mari pidi karjuma neile, et nad vaiksemalt oleksid, sest need seinad, mis on meie tubade vahel on, on lausa papist. Ime ka pole, kui mingi vaiksemgi heli läbi kostub. Neljapäeva hommikul vabandas Kerli, et olid natuke lärmakamad olnud.

Kui ma neljapäeval (06.05.2010) eesti keele loengust tagasi tulin, siis nägin ma kõrval uksel silti „MAGAN“. No kurja, magatakse öösiti mitte ei lärmata. Õhtu poole läksin Markoga Läänemaa keskusesse instrumentaariumisse, sest mul on hädasti prille vaja. Ma kahjuks enam ei näe. Sellega seoses on üks teine jutt. See on Brüsseli jutt. Aga igatahes, ma ei saanud endale prille, kuna ma ei leidnud midagi ilusat endale. Pean veel helistama sinna, et silmaarsti juurde endale aeg saada ja siis raamid välja valima. Need ma valin arvatavasti Katriniga välja, kuna mu onust ei ole asja :D

Neljapäevane päev möödus üldse õppides eesti keelt, kuna mul oli reedel eesti keele eksam, mis ei läinud arvatavasti hästi.

Neljapäev vastu reede ööd ootas mind küll väga mõnus üllatus. Kell 04.39 helistas mulle Kris ja tahtis mulle laulda. Ta küsis, et kas ma kujutan ette, et tema käis karaoket laulmas. Muidugi ma ei kujutanud seda ette, kuna siis kui mina tahan et ta mulle laulaks, siis ta seda ei tee, aga suurele lavale läheb küll. Ma olen natuke pettunud temas nüüd.

Koju läksin Janariga. Tee algusel kuulasime me Kukerpille. Suhteliselt jube. Aga pärast oli hea muusika. Pean mainima kas seda, et ma istusin Marko ja Maidu vahel taga ning ma tundsin end nagu pisikeses karbis olevat.

Reedel, 7 mail mõtlesin ma, et ma ei lähe õhtul välja, sest nii palju on vaja õppida, aga kus sa siis sellega. Peremees tõmbas kiirelt kõned peale ja juba ma läksingi välja. Võtsin endale mingi 2 siidrit ja siis panin tantsumäele ajama. No seal oli küll väga erinev seltskond kokku tulnud. Nägin oma vanu klassivendasid. Imelik, alati kui ma neid näen, on nad purjus :D

Laupäeva (08.05.2010) päeva veetsin ma raamatute taga. See pole küll minulik, kuid mulle isegi meeldis õppida. Õhtul käisin saunas ning peale seda ma kustusin kiirelt. Pühapäeva veetsin jälle raamatute ja läpaka taga. Silmad olid ikka väga valusad õhtuks. Õhtu veetsin oma venna, suure jäätise ja filmiga, aga filmi nime ma enam ei mäleta. Esmaspäeval (10.05.2010) passisin niisama. Tegin perele söögi valmis ja siis kui isa koju tuli, sõi ja peale söömist me hakkasime Haapsalu poole sõitma. Võtsime vanaema ka kaasa, sest ta tahtis Marko juurest läbi minna ja asjatada seal korteris ja mingi sõbranna juurest ka läbi käia. Haapsallu jõudsin mingi kell pool 10 õhtul, aga ega ma kohe ühikasse läinud. Ma läksin ikkagi Marko juurde ja alles natuke ennem 11 ma jõudsin ühikasse. Vastuvõtt polnud küll kõige parem, kuid eks kõik tuleb üle elada.

Teisipäeval (11.05.2010) oli meil kurikuulus maateadus. Seal pidin ma ettekande ja töölehe tegema, kuid oh üllatust, Tuisule see ei meeldinud. Aga no mis teha, selline ta juba kord on.

Kolmapäeval oli arvutist eksam, mille ma muidugi A sain.

Neljapäeval oli Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktoriga loeng. Sealt tulin ma kell 13 ära, sest ma tõesti ei jõudnud kuulata, kuidas ta end ja oma peret kiidab. Ta ego on samasuur nagu ta juuksed – need on hiiglaslikud.

Ahjaa .. õhtul oli siis @8s pidu, kolledži sünnipäeva pidu. Mul on hea meel, et ma sinna läksin, sest ma sain hea kõhulihaste trenni ning ma nägin ka Keith´i. Ta on samasugune nagu varem, mingis mõttes musta huumoriga ja väga sõbralik. Peol läks kõik hästi, ma isegi tantsisin mingi 2 tantsu, kuna Mari V vedas mu tantsuplatsile. Põhilise aja veetsin ma ikka meeste seltskonnas. Jah, just nimelt meeste seltskonnas. Ma olin oma kursuselt ainuke, kes kohale läks ja kujutate ette, me, I kursus, saime mingi diplomi, sest me oleme väga aktiivsed olnud. Sorri, kuid stiilipeol olid ainukesed aktiivsed Mari ja mina, nii et ei tasu kõigile siin seda diplomit jagada. Ja kõige tipuks võttis Liis selle enda kätte, kuigi see peaks minu ja Mari toa seina praegu ehtima. Mitte, et ma tahaks halb inimene olla, kuid nii need asjad küll ei käi. Sorri Liis, kui sind solvasin kuidagi.

Igatahes, peo juurde tagasi. Pidu kestis kella 24 vist, me tulime ennem ära, sest rahvas läks laiali. Ma siis tulin, nagu eelmine kordki, koos meestega ära, sest kes neid Haapsalu tänavaid ikka teab. Jutud käivad mingitest hulludest ja ma ei ole kunagi julenud üksinda pimedas tulla isegi Africast mitte, mis siis, et see mul ainult mingi 200 meetri kaugusel on. Ühika ette jõudes passisime niisama selle ees, siis sain tuttavaks Gümnaasiumis käiva kutiga, kelle nimi on Joosep. Peaks ära mainima, et ta räägib naljakalt, s-täht on kuidagi naljakas. Mingi aeg läksime ühikasse sisse. Ma mõtlesin, et lähen kohe magama, sest mul pea nii hullult valutas, aga siis hüppas Timo meie boksi sisse ja küsis, et kas ma neilt ka läbi lähen. Ma muidugi läksin. Passisime seal ja siis mingi aeg seni, kui mul ikka jõhker uni tuli. Siis läksin ma oma tuppa ära. Kuna mul arvuti käis, siis mõtlesin, et olen natuke ja siis lähen magama, aga ei. Meelis hakkas minuga Manis rääkima ning siis ma istusin ikka päris kaua üleval. Ei mäletagi mis kell oli kui magama sain.

Eile passisin tühja, ei käinud isegi õues, mitte et mul oleks pohmakas olnud, kuid õues oli nii lämbe, vihma sadas pidevalt, lõi äikest ja müristas. Ise ka imestan, et ma reedel nii varakult magama läksin, kell pool 1. Natuke peale 12st, helistas Kris mulle. Miks ma küll ei imesta, et ta purjus oli. Ta helistab ainult siis kui ta on joonud. Igatahes, ma säästsin teda tema arvest ja lõpetasin kõne päris kiirelt ära, sest tema jutust ei olnud lihtsalt võimalik aru saada. Sorri Kris, aga kui tahad rääkida, siis räägime kaine peaga ikka.

Ja nüüd laupäeva hommikul ennem 9 olin ma üleval. Kohutav. Aga õnneks on ilus ilm. Täna on siis plaanis minna Jannega Noortepäevale linnusesse. Ma arvan, et tuleb hea päev, ma vähemalt loodan. Päev täis õnne, natuke õppimist ja pralletamist :)

Olgu, ma lähen käin nüüd dušši all ära, et neiud kõrvaltoast saaksid ka tunda seda, mida meie igahommik tunneme ja siis teen endale midagi süüa.

Kirjutan siis, kui on aega. Nägemist.

Ja btw S, mul on sulle ideaalne kingitus juba välja valitud ;)