No nii .. nüüd on siis peaaegu kaks nädalat möödas sellest, kui me saime võidukalt pärjatud Neerpeltis. Igatahes, need nädalad on olnud väga sisukad. Ma eriti ei viitsi praegu sellest reisist rääkida, sest selleks on vaja pildi materjali kõrvale. Ausalt, see lihtsalt oli väga lahe reis, piltide järgi vaadates võib mõnigi öelda, et me läksime sinna midagi muud tegema kui laulma.

Aga igatahes, ma kirjutaks siis alates sellest kui ma Tõrva jõudsin. Esmaspäev vastu teisipäeva. Orienteeruvalt kell 2 jõudsime Tõrva. Tegime peatuse KEKis ja sealt edasi eskortisid meid 2 politseiautot kesklinna. Seal nägime, et kaamerad on platsis. Muidugi nägin ma välja täpselt selline nagu ma oleksin just talveunest ärganud. Õnneks ma kaamera ette ei jäänud ning seega pole mul vaja põdema hakata.

Peale bussist väljumist tuli pisike pisar silma küll, sest kuna ma nii väga kartsin lennukiga lendamist, oli mul väga hea meel näha oma ema, isa ja kullakallist vanaema. Et me väga märjaks ei saaks, kuna sadas vihma, viidi meid Musta Kõutsi Kõrtsi, kus meid ootasid meie fännid, osad vanemad (kes väljas polnud), linnavalitsuse tegelased jt. Seal me siis laulsime, võtsime vastu lillekimpe ja 10 000 krooni või euro suuruse tšeki. Peale kõnesid me siis hakkasime sööma. Ma võtsin ka midagi, aga ma ei mäleta mida, sest ma olin tõsiselt väsinud ja kurnatud. Kõutsist sain ma minema alles kell 4 hommikul. Koju jõudes läksin ma magama oma suurde voodisse, mida ma igatsesin ikka päris palju. Kell pool 7 pidin juba üles tõusma, et ma saaksin oma asju pakkida ja siis kella 7st startima hakata. Asjad pakkis muidugi mu ema, sest ma ise ei olnud selleks võimeline. Alguses pidi vend kooli minema, aga ma vabastasin ta sellest. Ma arvan, et ta oli õnnelik selle üle.

Sõit Haapsallu kulges magades. Pärnus tegime Kaubamajaka juures peatuse. Kui me avastasime, et kaubamajakas on kinni siis me hakkasime edasi sõitma. Lihula tanklas tegime ka pisikese peatuse ning siis sõitsime edasi Haapsalu poole. Terve tee, kuni Lihulani ma magasin. Kell 10.05 jõudsime Haapsallu. Siis tuli mul mõte, mis oli väga idiootlik mõte, et võiks minna loengusse. Ma võin öelda, et seal loengus ma midagi erilist ei mõiganud, sest enamus ajast ma lihtsalt nokkisin vaikselt omaette. Kell 10 algas loeng ning see kestis kella 13ni. Jah, ma elasin selle üle. Thank God.

Maateadusesse ma ei jõudnud, kuna 1) ma ei olnud õppinud kontrolltööks ja 2) ma olin väga väsinud.

Magama läksin ma sel päeval kell 21.15. Ma olin nii väsinud, et ma jäin kohe magama. Mari õppis ülemisel naril. Öö veetis Allani juures, kuna ma olin nii sügavalt maganud, et ma hakkasin norskama. Aga õnneks sai Mari sellest aru ja ei mõistnud mind hukka.

Kolmapäeva hommikul läksime siis arvutisse. Seal tegime mingit powerpoint´i asja. Kell 15.15 algas elusloodus, kust pidi ka KT tulema, kuid see jäi ära, kuna ma vabandasin ja siis teised ka, kes oleksid võinud selle ära õppida vabalt vms. Kolmapäeva öösel oli meil jällegi probleemiks see, et meie kõrval toas olevad tüdrukud õppisid öösel. Mari pidi karjuma neile, et nad vaiksemalt oleksid, sest need seinad, mis on meie tubade vahel on, on lausa papist. Ime ka pole, kui mingi vaiksemgi heli läbi kostub. Neljapäeva hommikul vabandas Kerli, et olid natuke lärmakamad olnud.

Kui ma neljapäeval (06.05.2010) eesti keele loengust tagasi tulin, siis nägin ma kõrval uksel silti „MAGAN“. No kurja, magatakse öösiti mitte ei lärmata. Õhtu poole läksin Markoga Läänemaa keskusesse instrumentaariumisse, sest mul on hädasti prille vaja. Ma kahjuks enam ei näe. Sellega seoses on üks teine jutt. See on Brüsseli jutt. Aga igatahes, ma ei saanud endale prille, kuna ma ei leidnud midagi ilusat endale. Pean veel helistama sinna, et silmaarsti juurde endale aeg saada ja siis raamid välja valima. Need ma valin arvatavasti Katriniga välja, kuna mu onust ei ole asja :D

Neljapäevane päev möödus üldse õppides eesti keelt, kuna mul oli reedel eesti keele eksam, mis ei läinud arvatavasti hästi.

Neljapäev vastu reede ööd ootas mind küll väga mõnus üllatus. Kell 04.39 helistas mulle Kris ja tahtis mulle laulda. Ta küsis, et kas ma kujutan ette, et tema käis karaoket laulmas. Muidugi ma ei kujutanud seda ette, kuna siis kui mina tahan et ta mulle laulaks, siis ta seda ei tee, aga suurele lavale läheb küll. Ma olen natuke pettunud temas nüüd.

Koju läksin Janariga. Tee algusel kuulasime me Kukerpille. Suhteliselt jube. Aga pärast oli hea muusika. Pean mainima kas seda, et ma istusin Marko ja Maidu vahel taga ning ma tundsin end nagu pisikeses karbis olevat.

Reedel, 7 mail mõtlesin ma, et ma ei lähe õhtul välja, sest nii palju on vaja õppida, aga kus sa siis sellega. Peremees tõmbas kiirelt kõned peale ja juba ma läksingi välja. Võtsin endale mingi 2 siidrit ja siis panin tantsumäele ajama. No seal oli küll väga erinev seltskond kokku tulnud. Nägin oma vanu klassivendasid. Imelik, alati kui ma neid näen, on nad purjus :D

Laupäeva (08.05.2010) päeva veetsin ma raamatute taga. See pole küll minulik, kuid mulle isegi meeldis õppida. Õhtul käisin saunas ning peale seda ma kustusin kiirelt. Pühapäeva veetsin jälle raamatute ja läpaka taga. Silmad olid ikka väga valusad õhtuks. Õhtu veetsin oma venna, suure jäätise ja filmiga, aga filmi nime ma enam ei mäleta. Esmaspäeval (10.05.2010) passisin niisama. Tegin perele söögi valmis ja siis kui isa koju tuli, sõi ja peale söömist me hakkasime Haapsalu poole sõitma. Võtsime vanaema ka kaasa, sest ta tahtis Marko juurest läbi minna ja asjatada seal korteris ja mingi sõbranna juurest ka läbi käia. Haapsallu jõudsin mingi kell pool 10 õhtul, aga ega ma kohe ühikasse läinud. Ma läksin ikkagi Marko juurde ja alles natuke ennem 11 ma jõudsin ühikasse. Vastuvõtt polnud küll kõige parem, kuid eks kõik tuleb üle elada.

Teisipäeval (11.05.2010) oli meil kurikuulus maateadus. Seal pidin ma ettekande ja töölehe tegema, kuid oh üllatust, Tuisule see ei meeldinud. Aga no mis teha, selline ta juba kord on.

Kolmapäeval oli arvutist eksam, mille ma muidugi A sain.

Neljapäeval oli Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktoriga loeng. Sealt tulin ma kell 13 ära, sest ma tõesti ei jõudnud kuulata, kuidas ta end ja oma peret kiidab. Ta ego on samasuur nagu ta juuksed – need on hiiglaslikud.

Ahjaa .. õhtul oli siis @8s pidu, kolledži sünnipäeva pidu. Mul on hea meel, et ma sinna läksin, sest ma sain hea kõhulihaste trenni ning ma nägin ka Keith´i. Ta on samasugune nagu varem, mingis mõttes musta huumoriga ja väga sõbralik. Peol läks kõik hästi, ma isegi tantsisin mingi 2 tantsu, kuna Mari V vedas mu tantsuplatsile. Põhilise aja veetsin ma ikka meeste seltskonnas. Jah, just nimelt meeste seltskonnas. Ma olin oma kursuselt ainuke, kes kohale läks ja kujutate ette, me, I kursus, saime mingi diplomi, sest me oleme väga aktiivsed olnud. Sorri, kuid stiilipeol olid ainukesed aktiivsed Mari ja mina, nii et ei tasu kõigile siin seda diplomit jagada. Ja kõige tipuks võttis Liis selle enda kätte, kuigi see peaks minu ja Mari toa seina praegu ehtima. Mitte, et ma tahaks halb inimene olla, kuid nii need asjad küll ei käi. Sorri Liis, kui sind solvasin kuidagi.

Igatahes, peo juurde tagasi. Pidu kestis kella 24 vist, me tulime ennem ära, sest rahvas läks laiali. Ma siis tulin, nagu eelmine kordki, koos meestega ära, sest kes neid Haapsalu tänavaid ikka teab. Jutud käivad mingitest hulludest ja ma ei ole kunagi julenud üksinda pimedas tulla isegi Africast mitte, mis siis, et see mul ainult mingi 200 meetri kaugusel on. Ühika ette jõudes passisime niisama selle ees, siis sain tuttavaks Gümnaasiumis käiva kutiga, kelle nimi on Joosep. Peaks ära mainima, et ta räägib naljakalt, s-täht on kuidagi naljakas. Mingi aeg läksime ühikasse sisse. Ma mõtlesin, et lähen kohe magama, sest mul pea nii hullult valutas, aga siis hüppas Timo meie boksi sisse ja küsis, et kas ma neilt ka läbi lähen. Ma muidugi läksin. Passisime seal ja siis mingi aeg seni, kui mul ikka jõhker uni tuli. Siis läksin ma oma tuppa ära. Kuna mul arvuti käis, siis mõtlesin, et olen natuke ja siis lähen magama, aga ei. Meelis hakkas minuga Manis rääkima ning siis ma istusin ikka päris kaua üleval. Ei mäletagi mis kell oli kui magama sain.

Eile passisin tühja, ei käinud isegi õues, mitte et mul oleks pohmakas olnud, kuid õues oli nii lämbe, vihma sadas pidevalt, lõi äikest ja müristas. Ise ka imestan, et ma reedel nii varakult magama läksin, kell pool 1. Natuke peale 12st, helistas Kris mulle. Miks ma küll ei imesta, et ta purjus oli. Ta helistab ainult siis kui ta on joonud. Igatahes, ma säästsin teda tema arvest ja lõpetasin kõne päris kiirelt ära, sest tema jutust ei olnud lihtsalt võimalik aru saada. Sorri Kris, aga kui tahad rääkida, siis räägime kaine peaga ikka.

Ja nüüd laupäeva hommikul ennem 9 olin ma üleval. Kohutav. Aga õnneks on ilus ilm. Täna on siis plaanis minna Jannega Noortepäevale linnusesse. Ma arvan, et tuleb hea päev, ma vähemalt loodan. Päev täis õnne, natuke õppimist ja pralletamist :)

Olgu, ma lähen käin nüüd dušši all ära, et neiud kõrvaltoast saaksid ka tunda seda, mida meie igahommik tunneme ja siis teen endale midagi süüa.

Kirjutan siis, kui on aega. Nägemist.

Ja btw S, mul on sulle ideaalne kingitus juba välja valitud ;)

Pisaraid täis teisipäev.

Our teacher Maie gave me a new nickname :d
Now you can call me "Targutaja" :)

Mul on päris tühi tunne hinges. Muntu on puudu. Ma kogemata jätsin ta koju.
Huvitav, kas ma saan ta lennukisse üles võtta? Kui ei saa, siis ma pean küll neiud Brüsselisse saatma ilma minuta!

Minu enda isiklik Ott Lepland ! Reedel võtame ;)

Esimene ja viimane maailma pikim blogi

Alustaks siis sellega, et me, HK klassiõpetaja eriala I kursus, korraldasime Stiilipeo. Selle korraldamisega oli ka nii palju jamasid, et jube. Aga eks me Vägev Viisik saime hakkama. Vägeva Viisiku all mõtlesin ma ennast, Mari, Priitu, Allanit ja Timo. Koha organiseeris mu nimekaim V kursuselt, nii et, talle ka suured paid. Ma arvan, et kokkuvõttes võime öelda, et pidu läks hästi ja inimestele meeldis. Stiiliks oli "Elu nagu lasteaias". Mõni inimene oli ikka väga palju vaeva näinud, et vaatepilt oli ilus. Mõned pildid lisasin üles poole. Ahjaa, mainin ära ka selle, et pidu toimus 18.märtsil.

O happy day, loenguid järgmine päev polnud ning ma sain hakata kodu poole sõitma, kuna mul algas siis vaheaeg. Nädal aega, kujutate ette. Eks see ole siis Haapsalu klassiõpetajatate eelis teiste klassiõpetajate ees. Igatahes, koju läksin ma Mihkli ja Mariga. St alguses sõitsin nendega Tartusse, olin natuke aega Mari juures ja siis tuli issi mulle järgi ning järjekordne autosõit võis alata. Mainiks ära ka selle, et Maril on väga ilus kodu ja ta ema on ka väga sõbralik. Mari, sul veab, et sul on lahe ema :) mitte, et mu ema ka lahe poleks. Mu ema on teise nurga alt vaadates lahe.

Kui ma koju jõudsin ja kotid nurka viskasin, pikutasin natuke aega ja siis ma magasingi kuni hommikuni. 20. märtsil pidin uuesti minema Tartusse, Tark mees taskus koolitusele. ELO värk. Sandra pani mind kirja kokanduse erialale, sest talle meeldib see ja ta teab ka väga hästi, et ma pole köögiga just väga sina peal. Aga mulle meeldis see teooria koolitus 20.märtsil. Sain natuke aega Sandraga koos veeta. Btw, ta on kõige kallim peale mu venna, ema ja isa. Ausalt. A ei, valetan, vanaema on ka kusagil seal venna ja nende juures. Siis tuleb küll Sandra. Nii väikeselt kõrvalpõikelt tagasi koolituse juurde. Ööbisime Raatuse Gümnaasiumis. See aasta ma lootsin neid "appi mu küüs murdus" tüdrukuid näha, aga lucky me. Õhtul käisin mingi 50 korda poes poistega. Raatuses esines ka ansmbel "Tume" meile. Ma kahjuks sain ainult ühe laulu kuulata, kuna siis tulid poiskad mu juurde, et küsida, kas ma viitsin poodi minna. Ma muidugi ei viitsinud, kuid kuidas ma jätan oma kalli vennakese kuivale ;d. Ennem seda ansamblit toimus meil ka väike fotoshuut Keidi, Sandra ja Elisega. St Keidi vallutas mu kaamera, et orksilakse teha (nimetame neid siis niimodi). Õhtul oli ka mingi disko moodi asjandus, seal panime me Mihkliga veits tuima.Kuna öörahu oli pandud kella 00.00ks siis mina, kui heategija (naer) lasin siis rahval olla tund aega kauem. Vaatasime Sandraga koridori peal Crossroad´i. Sandra kustus enamvähem poole filmi pealt. Ma ajasin ta siis ikka magama ära. Kell 1 hakkasin mina siis tuld kustutama, kuna ma olin ka väsinud ja hommikul oli vaja varakult tõusta, siis karjuti mulle kuskilt pimedast nurgast, et olen ma siis nüüd lahe vä. Loomulikult tundsin ma end lahedana. Ma sain paarkümmend vaenlast endale juurde. Öösel ootas mind väga hea üllatus. 3.55 pidin ma üle saali karjuma, et kas ma pean venekeeles nendega rääkima, et nad vait jääksid. Siis jäi saalis vaiksemaks ja ma sain oma unedemaale tagasi minna.
Hommikul tõusin päris varakult. Käisime söömas Sandraga ja siis suundusime bussi, et Tartu Kutsehariduskeskusesse sõita koolituse praktilise poolt tegema. Me Sandraga tegime mingit hakkliha spageti vormi ning lusikapannkooke. Arvestades seda, et ma pole eriline kokk, siis ma sain päris hästi hakkama, ma loodan. Ega teised söögid ka jubedad polnud. Mulle meeldisid. Kõik söödud ja köök korda tehtud ja nõud pestud saime mingid diplomid ning läksime Raatusesse tagasi. Seal saime ka lõunat ning siis läksime linnapeale. Kujutage ette, et te olete magada saanud mingi 5 tundi ja siis pikad sõidud olid ka selja taga. Ma olin surm väsinud. Sandraga Tiimaris jalutades mul oli palav ja silmad tikkusid lausa kinni. Kui Sandra ja teised olid bussipeale saadetud, siis läksin mina autosse (issi tuli järgi) ja jäin magama. Koju jõudes ma kiskusin riided seljast ning kustusin otsekohe. Ma magasin hommikuni. Selline unekott olengi. Mõned pildid siis ka koolituselt.
Selle udukoguga ma siis lõpetan oma koolituse teema.

Vaheaeg nende neidude seltsis.
Kuna mul oli vaheaeg, siis plaanisin ma esimesed kaks päeva mitte millegi tegelemisega. Teisipäeval oli küll disgolf, kuid ma magasin selle maha ja kuna ilm oli ka selline vine, siis ma poleks tahtnudki õue minna. Kolmapäeval mõtlesin siis mina, et peaks end liigutama hakkama. Panin koduriided selga ning läksin õue ja tegin midagi kasulikku. Vedasin sel päeval oma venna ka õue tööd tegema. Mis ta ikka seal arvuti taga passib päevad läbi. Ennem lõunat läksime õue ja alles õhtul tulime tuppa. Õhtul passisin emaga tv ees, vaatasime supermodelle. Peale modelle läksin ma magama ära. Töö oli minu täitsa läbi võtnud.
Vot see on väga väsitav töö. Neljapäeval tegin veel seda samust tööd. Lõpetasin töö tegemise kell pool kolm. Sättisin valmis ja siis läksin laulma. Ma jäin 2 minutit hiljaks. Põhjendasin ka, et ennem ei jõudnud ja mis te arvate, et Maie sellega rahul oli. No kurat, peale laulustuudio on ka teisi asju millega tegeletakse. Ja kui ma ütlesin talle, et ma tegin kodus töö lõpuni ja alles siis hakkasin tulema, siis ta ütles, et tema jättis kodus kõik asjad tegemata, et tema oma juba poole komest stuudios. No kurat, kes käskis siis pooleks kohale tulla, tulgu ka siis täpselt kell kolm nagu me kõik, siis oleks ta jõudnud oma tegemised võib olla ära tehtud. Igatahes laulmas sain ma jälle suht palju tähelepanu, mis oleks võinud olemata olla, aga no mis teha, ma meeldin liiga palju Maiele.
Reedese päeva veetsin ma jälle laulmas. Kell 3 alustasime ja pool 7 lõpetasime. Suht kurnav on oma nime kuulata peaaegu iga 20 minuti tagant. Aga no ükskord ta peab aru saama, et kalad/veevalaja ja sõnn ei sobi oma iseloomude poolest kokku.
Laupäeva hommik algas ka laulmisega, täpselmalt kell 11-14. Õhtul läksin vanaema juurde sauna. Saunas oli küll hää olla. Üle pika aja. Saunast tulles hakkasin oma asju pakkima vaikselt. Alles öösel ma avastasin, et mul on ka eksam vaja järgi teha. Siis ma hakkasin selle jaoks ka materjali kokku panema.
Pühapäeva hommikul pakkisin mõned asjad veel ja siis võiski järjekordne sõit Haapsallu alata. Mul oli väga kurb meel, et ma ei saanud minna laulukarussellile TGsse. Sandra laulis ka. Tee peal õppisin eluta loodust ja siis Pärnus helistasin Sandrale, et küsida kuidas tal läks. Mul on hea meel, et ta sai edasi koos Deiviga. Lõpuks ometi sai Karl kotti neidude käest. Aga ma ei imesta ka, sest Evald oli žüriis.


Õhtul jõudsin ma siis ka Haapsallu. Toa uksest sisse astudes, nägin et oli Mari juba siin.
Nädal algas eksamiga, loenguid polnud. Alguses oli Mare mu järjekordselt ära unustanud, et ma leppisin temaga aja kokku, aga lõpuks sai ikka eksam tehtud. Eksam oli samasugune nagu algne variant välja nägi. Me olime kunagi ammu selle läbi arutanud ja siis mul oli ikka midagi meelde ka jäetud. Loodame paremat.
Teisipäeval, 30.märtsil saime maateaduse tööd kätte. Kui õpetaja luges hindeid ette, siis ma mõtlesin, et üks F saajatest olen mina. Ja oh üllatust, ma ei pidanudki pettuma. Peale loengut tulin tagasi ühikasse ning siis hakkasin kohe oma filosoofia kodutööd tegema. Sest see oli vaja teisipäeva õhtuks ära saata.
Kolmapäeval oli elusloodus, kus me pidime ka ühed kt tagasi saama, kuid õpetaja polnud neid jõudnud parandada, st need olid tal kooli jäänud ja siis tal läks meelest. Peale elusloodus läksime Mariga laulma. See on mul lemmiktegevus Haapsalus. Alati kui ma sinna koori lähen, siis ma tulen alati sealt positiivselt meelestatult tagasi.
Imestasime veel Mariga ringi vaadates, et lumi on väga kiiresti ära sulanud teede pealt. Et nädal tagasi olid sellised suured vallid teedel, et ei saanud korralikult kõndidagi ja nüüd polnud enamvähem midagi.
Neljapäeval oli siis see kurikuulus filosoofia. Seal tunnis saab alati nalja, kuna seal on üks tüdruk, kes käib III kursusel ja siis tema on ainus kes selles loengus sõna võtab. Tema kõne ja ettepanekud on päris naljakad. Aga mis sellest, iga inimene on omamoodi, eks minagi olen mingil moel imelik inimene. Peale filosoofiat oli praktikaseminar ja siis peale seda saime kodupoole sõitma hakata. Praktikaseminaril saime tuttavaks oma juhendajaga. Me lähme Haapsalu Linna Algkooli vaatluspraktikale. Me juhendaja on väga sõbralik ning tal on isegi orkutis ja facebookis konto. Ta ütles, et ta oli meid kõiki juba üle vaadanud orkutis, et kes me sellised oleme.
Kojusõit neljapäeval oli ikka väga hull. Mari tuli ka minu juurde korraks. Aga ja, see sõit. 140 enamvähem koguaeg sees, tümm lõhkus ning möödasõite oli rohkem kui mitu. Koju jõudsin, siis ma olin õnnelik, et ma elus olen.
Sama päeva õhtul läksin ma ka linna Mihkliga. Sain kokku Cätlini, Väikse ja Lauraga. Kusjuures, ma mõtlesin, et Laura on ülbe inimene vms, aga ma pidin pettuma. Aga selline ma juba kord olen, teen järeldusi. Samamoodi oli ka Lauraga. Ma polnud temaga suhelnud, ainult kaugelt kuulnud ja vaadanud. Tegelikult on ta väga tore inimene. Mul on hea meel, et ma nägin Sortsi. Polnud nagu elupikalt temaga rääkida saanud. Ahjaa, peremeest nägin ka. Ta torises ja jorises küll väga palju. Mingi kell 11 hakkasime siis Mihkliga koju minema, sest ma ei jõudnud enam niisama ka passida ja siis ma mõtlesingi, et lähen koju ära. Koduteel jõudis Mihkel mitu korda peatusi teha. No aga mis siis arvata, kui õlut joonud oled. Kõik tuleb ju välja lasta. Igatahes, me läksime koju täpselt 40 minutit. Me oleks saanud kiiremini ka, kuid ma pidin Mihklit kinni hoidma, et ta auto alla ei jääks, aga kokkuvõttes nalja sai.
Reede hommikul tõusin mina siis üles ja mõtlesin, et kuna on punane, et siis saab puhata, kuid kui oma märkmiku lahti tegin, nägin ma ühte sõna: proov. Ma mõtlesin emaga, et kui Maie tahab endale vist needust peale. Tavaliselt suurel reedel ei lenda lind ka: ema ütleb alati nii.
Arvake ära mida ma laupäeval tegin? Õige .. laulsin järjekordselt. Õhtul õnneks jõudsin sauna ka, aga ma magasin maha "Sind otsides" saate. Kahjuks.
Pühapäeva hommikul magasin ma sisse. Ma pidin minema laulma kella 10ks. St ma jõudsin küll õigel ajal, aga väga unisena. Ma ärkasin kell 9.27 üles tänu sellele, et isa tuli ukse taha koputama, et mul on asjad pakkimata ja et mul on poole tunni pärast laulmine. Maailma kiireim asjade pakkimine ja laulma sõit. Pool 12 tõmbasin mina laulmast tuld, sest Mari buss oli jõudnud Tõrva. Isa ja Mihkel võtsid Mari bussijaama juurest peale ja minu ka kusagilt tee pealt ning sõit Haapsallu võis jällegi alata. See nädalavahetus tundus nii pikk, et jube.
Täna siis oli esimene praktika päev. Kool tundub lahe ja selline armas. Õpetajad tunduvad ka sõbralikud, kuid eks näeb järgmiste kahe nädala jooksul millised õpetajaid nad tegelikult on. HLAst tagasi tulles helistas mulle mu onu, ta tahtis oma asju kätte saada. Ta oli mingi kutiga koos. Ma kahjuks nägu ei näinud, kuid seljatagant tundus ta päris normaalne. Aga mul on hea meel, et oma onu ka korraks nägin.
Nädalavahetusel lähen ma jälle koju, kuna ma pean proovis olema. Õpetaja rõhutas sõnu pean olema. Meil ikkagi Brüsselisse sõit kuu lõpus. Kuu keskel on Helmes ja Sangastes esinemised ka. Et ma pean ikka vormis olema. Õnneks makstakse sõit kinni, sest muidu ma ei käiks nii tihti, iga nädalavahetus, kodus. Eks näis kuidas ma siis reedel koju saan.

Kui väga aus olla, siis ma käin laulmas ainult sellepärast, et ma saan Sandra kõrval istuda ja siis kui Kristi ka proovis on, siis ma saan end laadida tema energilisuse ja positiivsusega. Niiet, need kaks on suhteliselt suure tähtsusega proovides, minu jaoks vähemalt. AITÄH TEILE !
Viimasel ajal oleme Silvia-Helenaga tähelepannud, et Cät on ilmelikuks muutunud. Tema üle on hea koos naerda. Niiet, Silvia, suure tänud ka sulle proovide sisustamisel.

Tahaks juba selliseid ilmasid, siis ei peaks toppima endale jopesid ja salle ja mütse. Ilusat kevade jätku:)

Mul oli pisike kiravahetus ühe isikuga, D´ga, kes kirjutas mulle nii, peale seda kui ma olin orkutis Klaarika pilti kommenteerinud:
"Kui sul orkutis minu kohta midagi öelda on, siis ütled äkki mulle otse? Ja mina isiklikult küll ei arva, et sinagi, preilikene, väga täiskasvanulik oled. Nimelt tuli mul eelmisest aastast meelde seik, kus Tõrva kultuurimajas näidati filmi Detsembrikuumus ja kuidas sina, ise vähemalt 19. aastane juba, minu õe kallal, kes sinu ees istus, vingusid, kui tema ennast natuke liigutada julges. Niisiis ei maksa sinul küll tulla mind kommenteerima ja eriti põnev on see, kui hästi saad sa pubekaealistega läbi, edu sulle, eks ikka tõmbab endaga sarnase mõistusega inimeste poole :)"
Sorri küll, kuid kui sinu elu pole piisavalt huvitav, siis ära hakka teiste elus sorkima. Päris hull värk, kui mingi 18 aastane tüdruk teab lapse kasvatamisest rohkem, kui ühe tütre ema.
Tüdruk, kui sul pole sõpru siis hangi need. Pubekad või mitte, kuid paljudel on rohkem mõistust peas kui sul D. Ja mis sul sellest kellega ma suhtlen. Ja üks asi veel mis jäi segaseks, miks sa hakkad mingi 2008/09 aasta taguseid asju meelde tuletama? Kui ma tahan, et minu elukäikudest kirjutataks mingi eluloo raamat, siis ma palun sult seda isiklikult. Äkki sa tead siis seda ka, mida ma tegin eile või üleeile? Naljakas kuju oled D. Ja btw D, pole sa midagi nii tark kui sa arvad.
Täieliku kirjavahetuse lisan ma kunagi siia juurde.

Gorillasid täis klubi !

Hei, polegi ammu kirjutanud, kuna pole midagi huvitavat juhtunud ja aega pole ka õppimise kõrvalt olnud, kuni eilseni kui Africas käisime Meliita ja Katriniga.
Milline vaatepilt .. ainuke küsimus oli mul, et kes gorillad valla päästis :d
Kohutav millised postitantsijad ja laes rippujad need venelased ikka on. Piisab ühest energia joogist või siis rohkest alkoholi kogusest ja nad on nagu tõeslised šimpansid .. ausalt.

Ma mõtlesin, et võtan end kätte ja lähen mingi aeg Tallinna ja otsin K üles, et temaga siis lõpuks silmast silma kohtuda üle pika aja. Kõik need smssid ja helistamised on juba väga kahtlaseks muutunud. Nagu öeldakse, kõik asjad mis on läbi msni, smssi ja telefoni kõnede tulnud/öeldud on totaalne feik. Seega pean teda siis silmast silma nägema, et lõpuks selgusele jõuda, mis värk siis lõpuks on.

Igatahes, midagi rohkemat nagu polegi. Head õppimist mulle.

Btw, S i miss you!