Kas ma jäin pubiralliga rahule? Sellele küsimusele võin ma vastata kohe kindlasti, et jah jäin küll. Seal juhtus nii mõndagi. Sai palju naerda, palju tantsida, palju meelemürki tarbida, tuttavaid kallistada.
Loomulikult olin ma üks nendest kes olid peol lõpuni, st ma olin viimaste seas, kes minema läks. Kui me (M, S, K, M, M) hakkasime mööda kõrvaltänavaid kõndima tagasi ühika poole, siis pidas meid kinni politsei, kes esimese asjana kui autost välja astus ütles: "Nii poisid autosse." Me ehmusime räigelt ära, et mis mõttes nagu ja siis hakkasime aru pärima, et mis värk on, et me pole midagi teinud nagu. Siis ütlesid, et helkurit ei ole. Siis kui kõik oma helkurid ette näitasid ütles see sama politseionu, et osad helkurid ei helgi mõlemalt poolt. Ma tahtsin sellele onule paar kõvemat sõna öelda, aga kuna ma teadsin, et esiteks ma olin purjus ja teiseks kandsin ma lahtist siidripurki ka käevahel, siis pole mõtet jama otsima. Pärast kui hakkasime ära minema siis öeldi meile ainult seda, et kui järgmine kord vahele jääme siis peame maksma trahvi 40€. Palju õnne tõesti. Õnneks sai olukord kiirelt lahendatud ja me saime oma teekonda jätkata. Mina, kes ma siis teadsin neid tagatänavaid, pidin esmakursuslased ühikasse juhatama. Kui väga aus olla, siis ma eriti ei mäletagi teekonda ühikasse :D ainult seda seika politseiga.
Ühikasse jõudes passisime niisama. Lõpuks läksid kõik magama ära. Ma teadsin, et ma ei tohi magama jääda, sest siis ei saa ma üles. Mind hoidis üleval K ja mul on hea meel, et ta seda tegi. 7.25 lahkus ta mu toast ja ma mõtlesin, et ma korraks panen silmad kinni, aga seda lõbu ei olnud kauaks. 7.30 hakkas äratus tööle ja ma hakkasin asju pakkima. Siis ärkas Annika, kes ei näinud just kõige parem välja ning mõne aja pärast tuli ka Regina. Umbes pool 9 saime ühika eest liikuma. Pärnu jõudes läksin kohe kiirelt bussijaama. Ostsin pileti ära ja siis ootasin oma bussi. Bussis ma magama jääda ei julenud, sest muidu oleksin ma otsejoones Tartu välja sõitnud :D
Tõrva jõudes ootas mind S, kes oli mulle bussivastu tulnud ja meie teekond noortekasse võis alata. Teepeal natuke jutustasime ja siis kui kohale jõudsime, siis ma nägin oma kullakallist Villet, keda ma pole peale laulupidu üldse näinud. Tema kallistus toob alati mu hinge pisut soojust :) Lõunal läks Ville minema. Loodan, et ma näen teda varsti jälle.
Noortekast sain ma tulema umbes 5 paiku. Koju jõudes viskasin kiirelt oma kodinad keset tuba ja siis ma viskasin voodisse pikali lootes, et uni tuleb kiirelt, aga kus sa sellega. Siis kui vaja, siis ei ole. Nüüd ma siis istungi siin 36 tundi magamata. Võtan kiirelt palderjani ja sulen oma silmad ja hakkan und ootama.