Astusin 18.20 metsa tn korterist välja, et oma üksikut teekonda läbida. Mõtlesin, et lähen jalutan üksi veidike, loner nagu ma olen. Sihtkohaks võtsin promenaadil olevad pingid, kus on mõnus istuda ja oma mõtteid mõlgutada. Tee peale jäi Metsa pood, kust ma ka läbi käisin. Ostsin jäätist. Jäätise isu on mul juba pikemat aega olnud, kuid ma pole kunagi viitsinud poodi selle järele minna. A ei, valetasin, eile käisin. Ma pidin pettuma. Jäätised on nii väikeseks jäänud :(
Igatahes, peale jäätise ostmist seadsin oma sammud promenaadi poole. Kõndisin ja kõndisin. Lõpuks jõudsin ka kohale. Kui juba vee äärde jõudsin vaatasin natuke ringi, et endale vaikne koht leida, kus omi mõtteid mõlgutada. Otsustasin siis minna päikesekella juurde istuma. Tol hetkel polnud palju rahvast ka liikumas ning see tundus mõistlik koht, kuid ma pidin selles pettuma peale seda kui ma seal pool tundi istusin. Järsku hakkas selline rahvamass ringi liikuma ja seda kella vaatamas käima, et ma pidin endale uue koha leidma.
Promenaadil istusin 2 tundi. Igasuguseid mõtteid tuli pähe. Eelkõige kõige suurem koduigatsus maailmas. Ma ei saa aru, mis toimub. Pole kunagi niimodi koju tahtnud kui tol hetkel. Eks mulle tegelikult ei meeldi üldse üksi olla. Olen juba sellega harjunud, et mu ümber on tuttavad, eelkõige Ketu, kellega jagan korterit.
Aga nende mõtete juurde tagasi. Miks ma olen arg, et inimesele tunnistada, et ta pakub mulle huvi. Võib olla ma kardan vastureaktsiooni või siis seda, et meie sõprussuhted katkevad? Aga eks aeg teeb oma töö. Ma loodan.
Üks poiss, kes istus minust pink eemal, oli oma tüdrukuga ning nad arutasid midagi omavahel. Ma kogemata kuulsin, kuidas poiss ütles: "Üksik elu on igav." Oleksin tahtnud talle öelda, et ma totaalselt nõustun temaga :P
Oh, kuidas oleks sel hetkel kellegagi seal päikese käes istuda ning kasvõi niisama juttu ajada või siis istuda vaikuses. See oleks mõnus olnud. Aga ei, ma olin seal üksinda.
Võtsin ka kaamera kaasa, et äkki saan mingeid ilusaid pilte, kuid asjatult. Võib olla kui ma oleksin läinud Africa randa, siis oleksin mõnest pisipõnnist mõnusa pildi saanud, aga ma ei riskinud sellega, et mind oleks sealt minema pekstud. Inspiratsiooni pole ka enam piltide tegemisel. Niisama ka pole mõtet klõpsutada. Peab vist kaamera natukeseks karpi puhkama panema.
Koju tulles käisin jällegi poest läbi. Ostsin jäätist ja 4 banaani corny´t (totally addicted, again).

Nüüd siis istun kodus diivanil ja mõtlen sellest, kuidas juba 6 päeva pärast olen lõunas. Nädal on juba ära planeeritud ka. Pisike laager Otepääl sõbranje Sandraga. Pisike stiilimuutus. Taaskohtumine endiste klassikaaslastega. Kevin tuleb võib olla "koju", oleks tore. Ja siis nädal aega Haapsalus ja siis lähen Kevinit ja ta semusid kuulama Valka 7ndal augustil. Ma juba pm lubasin talle ning tavaliselt ma oma lubadusi pean ka. Eelmised 2 aastat olen ma koguaeg tööl olnud sel ajal. Seekord ma siiski pean minema. Lihtsalt pean.

Pool suve on juba läbi ja ma pole üldse päikest näinud ka. Peab end kokku võtma.
Aga mis ma ikka oma muresid siin teile kurdan. Olge mõnusad ja võtke suvest mis võtta annab, sest varsti hakkab kool :) Can´t wait. Nooooot :D

Bye :)