Tahaks sellist aega tagasi ...
kus muru oli rohelisem ja taevas sinisem,
kus keegi ei teadnud sõna solvumine tähendust,
kus sääsest ei tehtud elevanti,
kus ma sain olla mina ise,
kus sõbrad ikka helistasid ja küsisid, et kuidas sul on läinud,
kus maailm ei keerelnud ainult ühe asja ümber,
kus ma ei pidanud tegema nägu, et kõik on mulle meelepärane, kuigi asjad niimodi ei ole,
kus ma sain rääkida avameelselt kõikidest asjadest.

Ma usun, et ma leiutaks siia veel mõned mõtted / selgitused, aga siit tekiks siis selline küsimus, et WHERE IS THE POINT?

Nädal veel ja ma saan minna seltskonda, kus mu nõmedad naljad on naljakad ning kus mu sarkasmi üle kohut ei mõisteta.
12 päeva veel ja ma saan minna mägedesse oma adrenaliini üles kütma ja mõtteid mõlgutama. Saan teha seda, mis mulle meeldib.

---------------------------

Käisin täna Stiina-Riin´uga ja Ilmariga Haapsalu Kaubamajas ostuööl. Hüppasime läbi ka Apollo raamatupoest. Leidsin sealt endale ühe raamatu, mida ma kohe kindlasti tahaksin lugeda. Kõik vist ei tea, kuid mina ja lugemine ei ole just kõige paremad sõbrad ja sellepärast ma siin nüüd ise ka imestan, et ma midagi sellist siia üldse kirja panin. Järgmine ost mis ma raamatupoes teen ei ole mitte pastapliiatsid või guaššvärvid vaid just nimelt raamat.
Nüüd tagasi tulles istun oma laua taga, kätt ja pead valutades, ja mõeldes, kuidas muuta oma elu paremaks nii, et ma ei satuks sõnakähmlustesse ning et ma ei peaks enam ühtki pisarat valama mõttetute asjade pärast.

Peace out.