Tutvustan siis teile meie äratuskella. Selle kellaga on meil saanud ikka kõvasti nalja. Esiteks, kui me vajasime endale kella kapipeale, käisime enamvähem terve Haapsalu läbi, et mingi kell leida. Arvake ära, kas pood, kust me selle kella ostsme, oli ühikast 500m kaugusel? Kui vastasite ja, siis on see vastus õige. Igatahes. Kell valitud ja raha makstud, panin ma siis kella oma käekotti. Poest välja jõudes hakkas äkki see sama kell mu kotis plärisema. Jah just plärisema mitte helisema. Kotti raputades sain siis selle ka lõpuks vaikima.
Eile õhtul umbes kella 10 paiku olin ma vannitoas kui Mari hüppas vannituppa ja naeris ning ütles, et kell hakkas lambist helisema. Selle asemel, et kell kinni lülitada tuli tema vannituppa mulle sellest teatama. Nalja kui palju.
Täna öösel kell 3:15 hakkas kell jälle lambist helisema. Okei, tegelikult olin ma natuke süüdi ka, kuna olin kella õhtul kruttinud, kuid ma ei teadnud, et see hakkab öösel helisema. Öösel ei saanud me midagi Mariga aru. Täna õhtul hakkasime arutama seda kella asja ja siis saime ikka korraliku kõhutäie naerda. Ma lausa naersin niimodi, et pisarad olid silmis.
Nüüd vaatame Meeleheitel perenaisi ja kirume oma õppejõudu Tuisku, kes arvatavasti ise ka aru ei saanud mis tööülesanded ta meile andis.

PS! 4 päeva veel